| Sõerdi sõnul halvendab haigekassa nõukogu ettepanek järsult haigekassa finantsilist jätkusuutlikkust, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Rahandusminister väitis, et ühekordne reservide kasutuselevõtt ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis. Tänased tervishoiutöötajate palgakasvu otsused peaksid Sõerdi kinnitusel olema kooskõlas haigekassa eelarve finantsvõimekusega ja kindlustama, et püsikulude tõus ei tooks kaasa tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemist. Palkade 25-protsendilise tõstmise tulemusel kerkiksid haigekassa püsikulud alates järgmisest aastast tasemele, kus sotsiaalmaksust kulude katmiseks enam ei piisa. «Kui sellele leiab tänavu katte reservide, struktuurse kallinemise vähendamise ja muude allikate arvel, siis pikemas perspektiivis sotsiaalmaksu prognoositav laekumine lisanduvat püsikulu ei kata,» tähendas Sõerd. Alates 2008. aastast ei võimalda ka haigekassa jaotamata kasumi reservid enam katta tervishoiutöötajate palgatõusust tingitud püsikulude tõusu. 2008. aasta prognoositav puudujääk ravikindlustuse eelarves on üle 600 miljoni krooni – see on palgakulude 450 miljoni kroonisest tõusust ning teenuste struktuursest kallinemisest tuleneva püsikulude järsu kasvu tagajärg, mille mõju kumuleerub järgnevatel aastatel.
«Rahandusministeeriumi olemasoleva prognoosi põhjal tehtud hinnangu kohaselt vajaks haigekassa praeguse tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse säilitamiseks ning samal ajal alates jaanuarist 25 protsendi suuruse palgatõusu kindlustamiseks tänavu 173 miljonit krooni lisaraha,» selgitas rahandusminister. Kui 2006. aastal oli palkadeks kuluvat raha püsikuludena haigekassa eelarves 2 miljardit, siis 2008. aastal nõuab kõrgema palgataseme säilitamine ja täiendav 20-protsendiline tõus haigekassa eelarvest juba 3 miljardit krooni. Sõerdi hinnangul tooks see kaasa tervishoiuteenuste kvaliteedi languse ning kättesaadavuse halvenemise, kui ei tule terviklahendusi tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks rahastamiseks.
Võrreldes 2006. aastaga kasvavad eraldised haigekassale tänavu 15,44 protsenti ehk 1,3 miljardit krooni. Eelmise aasta põhieelarvega võrreldes on kasv 1,85 miljardit krooni ehk ligi 23 protsenti. Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine on võimaldanud haigekassal selle aasta eelarvesse ja tervishoiuteenuste hindadesse planeerida 340 miljonit lisakrooni tervishoiutöötajate 17-protsendiliseks palgakasvuks. 17-protsendiline palgatõus ei halvendaks rahandusministeeriumi prognooside järgi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Toimetas Rando Tooming, PM online |
kõik galeriid
