Tänane Toledo meenutab siiski pigem rõõmsat muinasjutulinna, sest siin ühinevad gooti kirglik hingus, mauride rikas mõttekujutlus ning juutide igavene loomistung, mis sulavad harmooniliselt ühte, ilma terava ebakõlata, nagu möönab ka Tuglas. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | käinud
Toleda terasega meenuvad kohe Toledo mõõgad ja pistodad. Üks pistoda on mul endalgi sealt suveniirik...
Nimed
No lisaks Felipele võiks ikka enne avaldamist kontrollida ka kunstnike nimesid! Hispaanlastel on kus...
|
|
El Creco linnCervantes on Toledot nimetanud Hispaania auks ja valguseks. Lope de Vega Hispaania südameks. Toledot on nimetatud Hispaania kivist lehvikuks, Hispaania Aleksandriaks, Hispaania Lhasaks; Hispaania Pompeiks ja Hispaania Kiotoks. Toledos on ehedaim Hispaania hingus. Ühel Hispaaniale saatuslikul tunnil viis kuningas Philip II pealinna Toledost 71 kilomeetrit põhja – Madridi, mis põhjustas Toledo «konserveerumise», see aga polnudki nii halb, sest kõrgel künkal Tajo jõekääru keskel jätkus ruumi vaid sellisele linnale. Toledo ei kahanenud Madridi varjus, vaid Madrid kasvas eest ära. On hämmastav, kuivõrd tänane linnapanoraam sarnaneb XV sajandi gravüüridel kujutatuga – suures plaanis on kõik jäänud samaks kui El Creco aegadel. Rohkesti El Crecot võib näha vaba sissepääsuga de Santa Cruzi juudi linnaosas asuvas muuseumis. Siin asub ka tema kuulus «Taevasseminek», kuid kõige kõnekam tema maalidest – «Krahv Orgazi haudapanek» – on välja pandud Iglesia de Santo Domes. Vast ainult Velazquese «Püha perekond» Madridi Prados saab sellega elamuslikkuse poolest võistelda. Maali esiplaanil on El Creco ise koos pojaga ja sealt ei puudu ka kuulsaima hidalgo seikluste autor maestro Cervantes. Siin on näha, kuis Greco hinges on koos munk ja sübariit. Linn, kus on kõike Kuulus filmimees Bunuel asutas 1923. aastal Toledo ordu, mille suurmeister ta ise oli, samas oldi rüütlid Carcia Lorca, Salvador Dali ja Alberti. Et saada ordu rüütliks, tuli Toledost tingimusteta vaimustuses olla, juua ja hulkuda koos kamraadidega öö läbi mööda linna. «Kes Toledos vara magama läheb, see saab parimal juhul vaid ordu ohvitseriks,» öelnud kord Bunuel. Ja tõepoolest – klaasike punast veini on siin kõikjal kättesaadav, juurde pakutakse tasuta pisut marineeritud ja küpsetatud kala, mis sarnaneb meie kiluga. Paraku võeti Salvador Dalilt Toledo ordurüütli tiitel ära, sest ta polnud piisavalt Toledost vaimustatud. Kuid peab möönma, et selles linnas on nii ühte kui teist. Toledo kitsad tänavad meenutavad kohati Maroko souki’de labürinte ja siin peab olema üsna ettevaatlik, et mitte ära eksida. Otsekui linnupesad paiknevad tänavate rägastikus võimsad kirikud ja katedraalid, tänavad muutuvad treppideks ja üle tee võivad katused su pea kohal sulada üheks jalgealusega. Toledo on otsekui elav liialdus ja püha grotesk. Kuid huumor ja nali pole Toledole just väga omased. Toledo on kuulus oma terase poolest, mis polnud kehvem kui Damaskuse raud. Vapustavalt kaunilt inkrusteeritud mõõgad ja noad on ka kõikjal müügil ja ligi saja-pooleteise euro eest võib saada juba korraliku originaalrelva. Nende väljaviimine Hispaaniast pole keelatud. Siit tuleb ka Toledo kuulus martsipan, mis tuleks kindlasti ära proovida. Toledo siid ja keraamika on samuti kõrgelt hinnatud. Aga kõige kuulsamad on Toledo hidalgod. Üks Lope de Vega kangelane ütleb, et ta tahaks armastada kui toledolane. Ja et Toledo naised on üle Hispaania tuntud oma ilu ja kanguse poolest, sellest rääkis juba Cervantes. Naised on siin sama kanged kui Toledo teras ja mõnikord teeb see mõne asjaajamise päris raskeks. Aga järeleandmist pole loota. Hispaania vaimne süda Kui jääda mõtisklema selle linna ja tema legendi üle, siis ikka jõuad selleni, et võtmeks on El Greco. Toledo on otsekui El Creco koopia. Greco «Toledo vaade» pole ju täpne Toledo linnapanoraam, vaid kunstniku kujutlus linnast. Toledo on seestpoolt suurem kui väljast. Ja seda on hästi näha Toledo katedraalis, mis jätab väljast küllaltki külma ja tagasihoidliku mulje, nii et ei oska oodatagi, milline varamu siin sees on. Toledo katedraali hiilgus peegeldab maa ajalugu, Hispaania kiriku vaimset südant ja esmast asupaika. Lisaks peaaltarile on kirikus üle kolmekümne kõrvalaltari, loendamatute kaunistuste ja El Creco, Tiziani, Van Dycki ja Goya maalidega. Tuglase sõnade kohaselt võib siin tunda Hispaania usundilise loomingu peadpööritavat kirge ja masendavat raskust. See varjab oma mõjukuse ja hämar-lopsakusega mis tahes teised suuremadki saavutused sel alal. Toledo on midagi sellist, mida ei saaks olemas olla. Kuidas Hando Runnel lauliski… «Toledot ma armastasin. Toledo laisk kuupaistes linn. Tõld kullatud katusega. Öös põgenev kaevuvinn. Mustade härgade möirged. Suurte sõnnide sõnnik. Mida kõike mul armastada.» |
