Maikuust jõustuma hakkava seaduse väljatöötamise eesmärgiks
oli muuta hankemenetluse korraldamise reeglid selgemaks,
paindlikumaks ja läbipaistvamaks, teatas rahandusministeerium.
Seadus seab
omavahel tasakaalu direktiivi nõuded, Eesti vajadused ja erinevate huvigruppide
seisukohad. Samuti on arvestatud teiste riikide kogemusega. Uus seadus tagab ka
riigihangetel raha läbipaistvama ja säästlikuma kasutamise, isikute võrdse
kohtlemise ja olemasoleva konkurentsi tõhusa ärakasutamise.
Samuti muutuvad reeglid
lihtsamaks ja hankemenetluses toimuvate vaidluste lahendamine efektiivsemaks.
Seadusega on ette nähtud võimalused ja suunised elektrooniliste riigihangete
arendamiseks ja keskkonnahoidlikkuse arvestamiseks riigihangetel.
Kuna senised
siseriiklikud hanke piirmäärad on muutunud majanduslikult põhjendamatuks ja
hanke korraldamise kulu ületab väiksemate hangete puhul sellest saadava
kokkuhoiu, tõusevad astmeliselt riigihanke piirmäärad: 2007. aastal 30 000
eurot asjade-teenuste ja 190 000 eurot ehitustööde puhul, alates 2008. aastast
aga vastavalt 40 000 ja 250 000 eurot.
Võrreldes kehtiva riigihangete seadusega
on uues seaduses ka mitmeid põhimõttelisi muudatusi. Allpool rahvusvahelist
piirmäära on hankijal õigus vabalt valida, kas kasutada avatud hankemenetlust,
piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi või väljakuulutamisega läbirääkimistega
hankemenetlust.
Riigi, kohaliku omavalituse või muud avaliku sektori
enamusosalusega äriühingud ei pea enam korraldama riigihankeid, välja
arvatud juhul, kui nad on võrgustikega seotud hankijad või kui nad tegutsevad
avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Riigihangete
suurema läbipaistvuse huvides peavad hankijad pärast hankemenetluse lõppu
esitama riigihangete registrile senisest põhjalikuma aruande ning pärast hankelepingu
lõppemist selle lisa, kus kajastatakse kõiki hankelepingu muudatusi ja täitmise
erisusi, näiteks lepingurikkumisi, raamlepingu puhul selle alusel sõlmitud
üksiklepinguid.
Muudatusena võivad raamlepingu sõlmida kõik hankijad, milles
kehtestatud põhiliste tingimuste alusel saab sõlmida üksiklepinguid raamlepingu
kehtivusaja jooksul.
Seaduses on uue hankemenetluse liigina sätestatud võistlev
dialoog, mis võimaldab enne lõplike pakkumiste esitamist tehniliste lahenduste
üle konsulteerida. See menetluse viis on eriti sobiv keerukate projektide
teostamisel, muuhulgas ka avaliku ja erasektori koostööprojektide puhul.
Hankelepingute
sõlmimise protseduuri on seaduses kohendatud lähtuvalt võlaõigusseaduses
sätestatust. Näiteks avatud menetluse puhul peavad kõik lepingu tingimused
sisalduma hankedokumentides ja pakkumuses ning leping loetakse sõlmituks
hankija poolt pakkumusele nõustumuse esitamisega. See ei võimalda lepingu
sõlmimisel esialgsete, avalikult välja kuulutatud hanketingimuste muutmist.
Riikliku
järelevalve tõhustamiseks on eelnõus loodud eeldus järelevalve keskendumiseks
ka käimasolevatele riigihangetele. Vaidlustuste lahendamiseks luuakse
riigihangete ameti juures riigihangete vaidlustuskomisjon, mille liikmed ei
allu tööalaselt riigihangete ametile.
Vaidlustuskomisjon asendab
riigihankealastes vaidlustes sisuliselt esimese astme halduskohut ja tema
otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Vaidlustuskomisjoni liikmed
nimetab ametisse valitsus ning nad peavad vastama kohtunikele esitatud
kvalifikatsiooni- ja usaldatavusnõuetele.Toimetas Kaire Uusen, PM online |
kõik galeriid
