| |
|
 |
Riigikogu. |
|
Riigikogulased sooviks assistenti ja eripensioni
(114)
26.01.2006 00:01
Kaire Uusen, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Mitmed riigikogu liikmed sooviksid taastada alles mõni
aasta tagasi kaotatud eripensioni, loobuda arvete esitamisest ning palgata
endale assistendi. Samas ei usu erakondade esindajad, et need plaanid teoks
saavad.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nu tovarishi
davaite bratse, davaite, igaühele na premiu pobeda
ALAR
Virisejaid ja tänitajaid jätkub. Parlamenditoost aimu omavaid pole aga üldse. Aimasin juba siis ette...
|
|
Seaduse järgi ei saa riigikogu kehtestada hüvesid mitte endale, vaid ainult järgmisele koosseisule. Nii sooviksid saadikud, et järgmisel koosseisul ei tuleks esinduskulude puhul enam arveid esitada ning et igal saadikul oleks võimalus võtta ka endale assistent, kelle palk moodustaks kolmandiku riigikogu liikme palgast. Ükski partei ei pidanud ennast siiski idee algatajaks. «Seda kõike on arutatud vaid idee tasandil kõigis fraktsioonides, aga mingit eelnõu ei ole,» ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik, kes siiski tunnistas hüvede suurendamise vajadust. «See on kindlasti arutelu objekt, kui tahame saada riigikokku paremaid inimesi ja et nad oleks ka sotsiaalselt kaitstud,» rääkis Seppik. Rahvas usaldagu Mis puutub riigikogulase pensionisse, siis Seppiku sõnul on Eesti maailmas üsna erandlik maa, kus parlamendil ei ole pensioni. «Sest vaadake, kui inimene tuleb siia, tuleb ta oma põhitöölt ära. Muidugi võib öelda, et mis te sinna lähete, tehke oma põhitööd. Aga meil on demokraatlik riik ja parlament vajab meie parimaid inimesi,» selgitas Seppik pensioni vajadust. Nii et sotsiaalseid garantiisid võiks tema hinnangul suurendada, aga kuidas konkreetselt, see ongi Seppiku sõnul jäänud paraku ainult arutelu tasandile. Ka kuludokumentide teema vajab tema sõnul lahendeid. «Meie arvame, et hirmus arvete kuhjamine riigikogu raamatupidamisse ei ole õige. Minu isiklik arvamus on, et me peaksime usaldama riigikogu liiget, kui ta on siia rahva poolt valitud,» ütles Seppik. Arutelu jätkub Riigi raha tuleb Seppiku sõnul kulutada küll otstarbekalt, aga ka iga inimene peaks ise selle eest vastutust kandma. «Kas see igasuguste arvete toomine siia ja arvestamine ei ole mitte hullem riigiraha raiskamine,» arutles Seppik. «Aga ma arvan, et see koosseis ei muuda enam midagi,» lisas ta. Erinevate parteide esindajate sõnul ei ole tegemist mingi uudisega, sest suuremate hüvede teemat on arutatud kogu nende ametisoleku ajal. Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles, et arutelu sai alguse juba riigikogu eelmise juhatuse ajal ja jätkub seniajani. Riigikogu juhatus kutsus kaks aastat tagasi kokku töögrupi, kes on Männiku sõnul ka koos käinud ja probleeme arutanud. «Et aga üksmeelele ei ole jõutud, siis pole midagi algatatud,» rõhutas Männik. «Mis seal salata – tegemist on ebapopulaarse teemaga, kuid julgen öelda, et meie ei ole initsiaatorid,» kinnitas ta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et nemad hüvede muutmist ei toetanud, kuigi kuludokumentide kaotamisse suhtuvad nad siiski kahtlevalt. «Meile ei meeldi see pidev palkade korrutamine, vaid riigikogulastel võiksid olla kindlad palgad, mida määraks iga koosseisu jaoks spetsiaalne ekspertide kogu,» rääkis Nestor. Reformierakondlasest riigikogulane Meelis Atonen rääkis, et kuna kokkukutsutud töögrupis kokkulepet ei saavutatud, siis ei ole arutelust kaugemale jõutud. «Res Publica tahtis, et juba selle koosseisu jaoks tehtaks mingid muudatused, aga teised ei olnud nõus,» märkis Atonen. Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants ütles, et
nemad ei ole nende ideede autorid, sest selle töögrupi algatajaks oli kaks
aastat tagasi hoopis reformierakondlane Rein Lang.
Saadikute
soovid • esinduskulu ilma kuludokumentideta • parlamendipensioni taastamine • assistendi palkamise võimalus Allikas: PM
|
