Tõivo Sarmet (all) ja Ivar Lai Foto: Toomas Huik/montaaž

VIIMASED KOMMENTAARID geograaf Maailmajagude ja mandrite arv,  samuti nende piirid, on  kokkuleppelised. Kahjuks on  kokkuleppeid palj... utsjoonok nu jah aga mäed ju teadupärast  kasvavad ja need andmed pole  kah kindlad.mägede kasv on aga  tingitud ... Teised kommentaarid

Pääs Carstenszi püramiidi tippu oli neli aastat alpinistidele suletud. Alles nüüd taasavasid Indoneesia võimud maailma mägironijatele mäe, mida nad kutsuvad Irian Jaya. Esimesed tipputõusud pärast pikka pausi tehti alles kahe kuu eest.

Mäel on kolmaski nimi, kohalikud hõimud hüüavad tippu Puncak Jayakueuma.

Sissid ja inimsööjad

Aastal 2003 Eesti Mount Everesti ekspeditsiooni juhtinud Tõivo Sarmet on selgi korral ettevõtmise taga.

Temaga asuvad pühapäeval Tallinnast teele veel kaks Everesti ekspeditsioonil osalenut – Raivo Plumer ja Ivar Lai ning Sarmeti sõnul Eesti parim naismägironija Helme Suuk, kes on käinud Cho-Oyul ning vallutanud neli üle 7000-meetrist mäetippu Nõukogude Liidus.

Sarmeti sõnul oli plaan Carstenszi püramiidi vallutama minna olemas juba 2000. aastal. Toona lõi ta käega, sest mäepaketi eest taheti saada 3500 dollarit (ligi 45 000 krooni). Piirkonnas käib sissisõda ning võimud rakendavad seal turistide suhtes erakordseid julgeolekumeetmeid.

Sellest hoolimata teab Sarmet, et aastal 2002 oli ühes mägironijate rühmas inimohvreid, kui nad sissidega kokku sattusid. See oligi ajend, miks alpiniste piirkonda enam ei lubatud.

Sealkandis elab 300 hõimu, osa neist on omaks võtnud euroopalikud riietumistavad, samas on hõime, kus meestel on ainsaks kehakatteks nööriga ümber niuete seotud bambustoru ning naistel lehtedest seelik.

Sarmeti sõnul sattus ta hiljuti ühelt taevakanalilt nägema dokumentaalfilmi, mis sealseid džunglirahvaid tutvustas. «Küsiti, kuidas inimsöömisega on. Vastus oli rõõmus: meie külas juba 25 aastat ei sööda, aga naaberküla kohta ei tea öelda,» muigab Sarmet.

Raske ronimine

Nüüd on mäepaketi hind 11 000 dollarit (ligi 140 000 krooni), lisaks lennupiletid.

Carstenszi püramiidi kõrgusena märgivad teatmeteosed 5029 või 5030 meetrit. Sarmeti sõnul on mägironijate ringkonnas liikvel mõnevõrra väiksem arv – mäe kõrguseks peetakse 4884.

Seega pole tipu vallutamisel takistuseks kõrgus ja kõva külm, mis paneb mägironijad proovile Everestil.

Tipuni jõudmiseks tuleb aga terve päev turnida kaljuseinal, mis kohati on püstloodis. 16 tundi ronimist paneb proovile kõik alpinisti oskused – seal on vaja nii köisi, kiile kui pehmeid kaljuronija saapaid.

«Everest või Elbrus on mäed, mille otsa võid jalutada, kui külm ja kõrgus segama ei hakka. Selle mäe otsa tuleb sõna otseses mõttes ronida,» ütles Sarmet.

Everestil 8600 meetri piirini jõudnud, kuid tipputõusmisest loobuma pidanud Ivar Lai pidi pärast seda loobuma sõrmeotstest. Nüüd loodab ta, et puuduvad sõrmeotsad ei saa kaljuronimisel takistuseks.

Nelik kavatseb tippu tõusta 12. veebruaril. Sarmeti sõnul on eesmärk, et eestlased alistavad kõigi seitsme maailmajao kõrgeimad tipud. Carstenszi püramiidi loetakse Austraalia ja Okeaania kõrgeimaks, pärast seda on eestlastel vallutamata vaid Antarktika Vinsoni mäetipp (4897 meetrit).

Ehitusettevõtjana igapäevaleiba teeniv Sarmet ütleb, et jäämandri-projekt võib jäädagi unistuseks – sinna pääsemise eest tuleb alpinistil maksta 350 000 krooni. See on sama suur summa kui liita kokku Everesti-reis ning eelseisev Carstenszi püramiid.

Mäevallutused

• Aasia – Everest (Nepal/Tiibet), 8848 meetrit. Eestlane Alar Sikk jõudis tippu 2003.

• Lõuna-Ameerika – Aconcagua (Argentina), 6962 meetrit. Eesti ekspeditsioon jõudis tippu 1997.

• Põhja-Ameerika McKinley (USA, Alaska), 6195 meetrit. Eesti ekspeditsioon jõudis tippu 1999.

• Aafrika – Kilimanjaro (Tansaania), 5963 meetrit. Eestlased jõudsid tippu 2002.

• Euroopa – Elbrus (Venemaa), 5633 meetrit. Tõivo Sarmet tipus 1982, Raivo Plumer 2000, Ivar Lai 1998.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4