Too
 |
Uue põlvkonna noored rabatakse juba koolipingist tööle (6) 24.11.2006 09:01
1980-ndatel beebibuumi ajal sündinud noored ei pea
muretsema, kuidas pärast ülikoolilõpetamist viisakas töökoht leida, sest
tööandjad «napsavad» nad ära juba koolipingist.
|
| |
|
 |
Noored aega kulutamas Viru keskuses. Foto: Raigo Pajula |
 |
|
Möödas on ajad, mil värske ülikoolilõpetanu pidi parema
puudumisel vastu võtma töö supermarketi kassas või töötuna tööhõiveameti uksi
kulutama, kirjutab aripaev.ee.
Nn uus võitjate põlvkond on 1980-ndate keskel sündinud
noored, kes üha suureneva tööjõupuuduse taustal leiavad end kiiresti
spetsialisti või keskastme juhi ametikohal.«Kui ma Eestis Hansapanga kontoreid külastasin, tekkis
tunne, nagu oleksin sattunud ülikooli kampusse,» avaldas Äripäevale Hansapanga
omaniku Swedbanki brändijuht Anders Ragvald imestust silma jäänud verinoorte
töötajate üle.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | martini Pole midagi parata kui ise kohuke oled. Tuleb aktiivne olla ja püsida ,,ühes liinis''.
Enamuste teg...
eh pole see asi midagi nii roosiline, vähemalt lõuna-eestis.
|
|
Fastleaderi uuringus eestlaste unistuste tööandjaks
tituleeritud Hansapangas töötab praegu 739 kuni 24aastast inimest, mis
moodustab viiendiku kogu Hansapank Eesti kollektiivist. Veel paar aastat tagasi
oli nii noori inimesi pangas vähem: 2003. aastal «vaid» 16 protsenti. Hansapanga värbamiskeskuse juhi Signe Kaursoni sõnul teeb
pank aktiivselt tööd selle nimel, et noori inimesi tööle meelitada.
«Meil on
näiteks arenenud praktika-süsteem. Möödunud suvel meie kontorites töötanud 230-st
praktikandist pooled jäi meile põhikohaga tööle edasi,» ütles ta. Kaursoni sõnul pole kogemusteta noorel sugugi ebareaalne pääseda kohe ka
spetsialisti ametisse. «Mõne üsna olulise ameti puhul on just teoreetilised
teadmised primaarsed. Kõrgharidus on sel juhul muidugi nõutav,» rääkis
värbamisspetsialist.
«Praegu on noortel käes lai valik tööpakkumisi. Osa firmasid pöördub meie
poole mitmeid kordi, enne kui keegi üldse kandideerimise vastu huvi tunneb,»
sõnas Tartu Ülikooli karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse juhataja
Piret Tatunts.
Tööandjad on noorte värbamisel kärsitud ka Tallinna Tehnikaülikooli
karjääriteenistuse spetsialisti Kristel Habichti sõnul. «Potentsiaalse töötajana
vaadatakse juba 1. ja 2. kursuse tudengeid. Päevas laekub meile viis-kuus uut
tööpakkumist,» rääkis spetsialist. Paari aasta eest peeti kõrgharidust
tõendavat diplomit tunduvalt olulisemaks kui praegu, mil üha rohkem tudengeid
juba õpingute ajal erialast tööd teeb.
Kui suurt palka võiks värske tööturule siseneja küsida, sõltub Habichti
sõnul paljudest asjadest, alates töösektorist kuni asukohani. «Samas oleme
personalijuhtidelt kuulnud, et alla Eesti keskmise palga ei peaks küll keegi
noortest palka küsima,» märgib ta. Tänavu teises kvartalis oli keskmine palk
ligi 10 000 krooni.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Epp Petrone |
Armastus, seks ja... kinnisvara  Mäletan, kuidas ma esimest korda Ameerikas külas käies sattusin raamatukogus lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|