Too
 |
Rahandusministeerium: inimesed ei ole nõus enam 3000-kroonise palgaga töötama (68)
23.11.2006 14:14
Lisatud Aivar Sõerdi kommentaar
Laenuraha sissevool, aktiivne tegevus kinnisvara- ja ehitusturul ning kõrge tarbimisnõudlus avaldavad jätkuvalt mõju palkade kiirele kasvule, kommenteeris kolmanda kvartali kiiret palgakasvu rahandusministeerium. |
| |
|
|
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
|
|
Ministeeriumi hinnangul avaldab täiendavat survet palkade tõstmiseks ka konkurents Soome, Rootsi ja teiste Euroopa riikide tööjõuturgude ja sealsete palgatasemetega.
Üha suurem hulk inimesi leiab üha parema palgaga tööd ja seoses tööpuuduse järsu vähenemisega on palgaläbirääkimiste positsioon tööturul pöördunud töövõtja kasuks.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ain
seadus on tehtud tööandja meele järele,tööinime peab tööandjale KUU aega ette teatama,et läheb minem...
bäbäääää
Järeldused on erinevad. Min aütlen, et ettevõtjad peavad hakkama hindama oma töötajat, ja hakkama mõ...
|
|
Näiteks ei ole ministeeriumi andmetel inimesed enam nõus töötama 3000-kroonise miinimumpalga lähedase töötasu eest. Võimalike sotsiaaltoetuste ning töölkäimisega kaasnevate kulude tõttu kaalutakse tööleminekut alates 5000-6000-kroonisest brutopalgast kuus.
Lisaks maksuameti tõhusale tööle ümbrikupalkade vastu võitlemisel on tõusnud ka inimeste endi teadlikkus seadusliku töö olulisusest. Ametliku töötasuga on seotud puhkusetasud, pensioni-, töötus- ning ravikindlustus ning ametlikku sissetulekut võetakse arvesse ka laenude taotlemisel.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on rõõmustav, et üha suurema hulga tööinimesteni jõuavad paremad tingimused. «Palgaläbirääkimistel on
töötajal eelis tööandja ees, kuna tööpuudus on järsult vähenenud ja paljud
töötajad on parema palga otsinguil Eestist väljapoole suundunud,» märkis
minister.
Kõige suurema palgatõusuga kalapüügi valdkonda
iseloomustavad Sõerdi sõnul mitmed tegurid, mis on ka palgakasvule mõju
avaldanud. «Esiteks soodne ärikonjunktuur - nõudlus on suurenenud, kuid samal
ajal on tooraine kalavarude vähenemise tõttu kallinenud,» rääkis ta. «Teiseks
on suurenenud eksport nii ida kui ka lääne turule ja kolmandaks on suuremad
ettevõtted seoses Euroopa Liidu toetustega soetanud uusi laevu, millel töötab
uus, väiksemaarvulisem ning efektiivsem meeskond.»
Finantsvahenduses on Sõerdi sõnul juba varem kõrge palkade
tase saavutatud ning käesoleva aasta kolmandas kvartalis jäi see praktiliselt
eelmise aasta tasemele ja suurem muutuste aeg finantsvahenduses on möödas. «Võib
öelda, et finantsvahenduse tegevus on muutunud rutiinsemaks,» tõdes Sõerd.
Tegevusaladest avaldasid ministeeriumi andmetel kolmandas kvartalis brutopalga kiirele kasvule jätkuvalt kõige enam mõju ehitus, kaubandus ning töötlev tööstus. Nendel kolmel tegevusalal töötab kokku 44 protsenti kõigist töötajatest.
Ehitussektorit mõjutab kõige enam suur nõudlus nii elamuehituse kui ka infrastruktuuri- ning tööstusobjektide järele. See omakorda on suurendanud vajadust näiteks ehitusmaterjali- ning puidutööstuse toodangu järele ning toonud kaasa hindade ja tulude kasvu selles sektoris, mis on võimaldanud ka palkasid tõsta.
Et samal ajal on palju ehitajaid ja ka paljude teiste tegevusalade spetsialiste suundunud kõrgema palga tõttu välisriikidesse tööle, siis on kohapealsed ettevõtted sunnitud palgataset tõstma, et üldse töötajaid leida või häid oskustöölisi kinni hoida.
Aktiivne kaubandustegevus ning kaubanduskettide laienemine maapiirkondadesse on samuti suurendanud nõudlust kaubandustöötajate järele – ka see on aidanud kaasa palgaläbirääkimiste positsiooni paranemisele töötajate jaoks. Toimetas Kaire Uusen, PM online |
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Epp Petrone |
Armastus, seks ja... kinnisvara
Mäletan, kuidas ma esimest korda Ameerikas külas käies sattusin raamatukogus lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
