SL Õhtuleht püüdis välja uurida, mis tooted on kõigist muutustest hoolimata veerand sajandit ja enamgi poelettidel püsinud. Kroovleib, Mesikäpp, Barbariss, kohuke on vastu pidanud üle poole sajandi, Põltsamaa kangel sinepil läheb tänavu 45. eluaasta, peaaegu sama kaua on siinmail söödud ka laste- ja doktorivorsti. Staaikaim tegelane aga tundub olevat siiski 113-aastane või. Kahjuks on paljude toodete puhul raske kindlaks teha, millal täpselt nad sündisid. ASi Kalev teadur Otto Kubo ütleb, et väga paljud kommivabrikandid pidid Teise maailmasõja ajal põgenema ja selge see, et firmadokumendid ei olnud pakkimisnimekirja esiotsas. «Tegelikult on kõik pika ajalooga tooted oma elueal suuremaid või väiksemaid muudatusi läbi teinud. Inimeste maitse ajas muutub, isegi siis, kui nad seda teadlikult ei tunnista,» selgitab Leiburi tootejuht Illi Pikk SL Õhtulehele, miks on raske leida läbi aegade muutumatuna püsinud tooteid. Lihatooteid: Rakvere viiner, laste- ja doktorivorst Kairit Prits Rakvere lihakombinaadist kinnitab, et väga pikka aega on tootmises ja poelettidel olnud Rakvere viiner, pihv ja verivorst, kuid täpset tootmisse tuleku aega ei oska tehas kahjuks öelda. Pikka aega on Eestis söödud ka laste- ja doktorivorsti, mida mitu lihakombinaati siiani toodavad. «Nende toodete retsept on ühtne ning tootmises on need tooted juba väga ammu, vähemalt 1960ndatest,» selgitab Prits, et väga raske on kindlaks teha, kelle lastevorst nüüd see kõige õigem ja vanim on. Pagaritooted: Borodino ja kroovleib, Eesti sepik ja Kirde sai «Kirde sai tuli müügile 1991. aasta novembris, nii et just sel kuul saame tähistada tema 15. sünnipäeva,» ütleb Leiburi tootejuht Illi Pikk. Uuringufirma AC Nielsen küsitluste andmetel moodustab Kirde sai viiendiku (21 protsenti) kõigist müüdud lauasaiadest. ASi Pere Leib laborijuhataja Maire-Mai Toomere sõnul toodab nende tehas Nõukogude aja algusest pärit kroovleiba, mile retsept pole üle poole sajandi muutunud; tehnoloogia ja kaal on aga teised. Saare Leib, endine Kuressaare leivakombinaat toodab 1964. aastast Borodino leiba. Sepikutest saab tõenäoliselt kõige eakamaks pidada Eesti sepikut, mida 1975. aastal hakkas tootma Pärnu leivakombinaat, nüüdne AS Pere Leib. Maiustusi: kamatahvel, Mesikäpp ja Barbariss 1930ndatest pärit Barbarissi ja Mesikäpa komme võib pidada vanimateks kommideks, mis muutumatul kujul poelettidel müügil. 1975.-1976. aasta ülemaailmne kakaoubade kriis sünnitas aga Kamaokolaadi. Vahepeal lõpetati Kamaokolaadi tootmine kümneks aastaks, kuid Kalevi 195. aastapäeva auks 2001. aastal jõudis see taas letile. Piimatooted: 113aastane või ja vähe nooremad vahukoor ja glasuurkohuke «Absoluutselt muutumatul kujul pole vist ühtegi toodet, sest seadmed, tehnoloogiad ja pakendid on muutunud ning täiustunud. Kõige rohkem on kindlasti muutunud pakendid,» arvab Tallinna piimatööstuse tootearendusspetsialist Mare Reiman. Üheks vanemaks piimatooteks saab küll pidada glasuurkohukest, mis tootmise algusaegadel 1960ndatel kandis glasuurjuustukese nime. «Veteran number üks on kindlasti või, muidugi on pakend muutunud, aga sisu on ju sama,» ütleb Eesti Piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk. Võid hakati tööstuslikult tootma 1893. aastal. Õlled: Saku porter ja Saku Tume Saku õlletehase õllemeistri Enn Kärblase sõnul on Saku õlletehase vanim õllesort, mida praegugi tehakse ja edukalt müüakse, Saku porter. Vanim oma retsepti järgi tootmises olev õlu on aga Saku Tume, mille ajalugu ulatub 1961.-1962. aastasse. Veel veterane: Põltsamaa sinep, Vana Tallinn ja Värska vesi «Ei leidu vist sinepisõpra, kes ei tunneks Felixi Põltsamaa sinepit,» ütleb Põltsamaa Felixi turundusdirektor Lena Murd. Kanget ja populaarset sinepit hakati tootma 45 aastat tagasi. Üks legendaarsemaid pudelisse villitud vesi on kindlasti Värska vesi, mille tootmist algustati 1973. aastal. Pärnu leivakombinaat (AS Pere Leib) on aga 1966. aastast tootnud näiteks kamajahu, mis on muutumatul kujul säilinud praeguseni. Samast on tulnud ka riivsai ja kaljapulber, mõlemad 1960.-1970ndatest aastatest. Alkoholjookidest on aga vanimad Vana Tallinn, mis on tootmises 1960. aastast, ning Viru Valge, mis tuli tootmisse 1962. aastal, siis küll 43kraadisena. Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |
