Reis

Ratsatalud meelitavad loomasõpru suvel hobumatkadega loodusesse ning lastelaagritega, talvel vankri- ning saanisõiduga, omanikud kinnitavad, et huvilisi jätkub.

Ratsatalud meelitavad turiste, pakkudes neile mitmesuguseid teenuseid, alates ratsutamise algõppest, saanisõidust ning ratsamatkadest seiklusrajal turnimise ja uisutamiseni välja.

Samas tunnistavad hobusekasvatajad, et ratsatalu pidamine ja loomadega tegelemine on elustiil ja päris kallis hobi, milleks peab ikka huvi olema, ainult raha teenimise pärast hobuseid soetada ei tasu.

Kadrina vallas asuvas Kuusekännu ratsatalus on algajatel hobusehuvilistel võimalik õppida ratsutamise kunsti kogenud ja rahulikel hobustel.

Need, kel oskusi rohkem, saavad ette võtta ka mitmetunniseid sõite loodusesesse või valida pikema matka Lahemaa rahvuspargis.

Matku korraldatakse mitmel marsruudil, näiteks Sagadi mõisa, Käsmu poolsaarele ja Altja rannakülla. Kuusekännu ratsatalu peremees Indrek Laisaar rääkis Virumaa Teatajale, et pikemaid retki võetakse ette vaid soojemal ajal, talvel piirdutakse ühe-kahe tunniste maastikusõitudega. “Mitmepäevastele retkedele lubame ainult kogenud sõitjaid.

Ratsaretkedel on alati kaasas saatja, seda nii loomade kui inimeste turvalisuse huvides. Oluline on ka teada, kus sõita tohib,” rääkis Laisaar.

Laisaare sõnul käib ratsatalus kõige rohkem siiski neid, kes tulevad lihtsalt aega veetma ning tahavad ratsutamiskunstist aimu saada.

Detsembris on romantika- ja loodushuvilistel võimalik veeta ratsatalus tore talvine päev. “Vaatame üle talu hobused, harjame neid, rakendame saani ette ja sõidame metsloomi kostitama,” rääkis Laisaar. Kui parajasti lund ei ole, sõidetakse saani asemel vankriga, proovida saab ka ratsutamist.

Jõulud hobustega

Jõuluprogrammi juurde kuulub võimalus püstkojas varbaid ja sõrmi soojendada, süüa verivorsti ja piparkooki ning juua teed ja hõõgveini. Külla tuleb ka jõuluvana, kellel igaühele maiustusekotike varuks.

Jõuluprogramm on sobilik nii koolidele ja lasteaedadele, firmadele kui peredele. Jõulude paiku saavad huvilised ratsatalus ka lihtsalt ree või saaniga sõitmas käia.

Kuusekännu ratsatalu tallis on praegu 21 hobust, osa neist alles varsaeas. Kõik talu hobused on Eestis kasvanud. Kolmandik neist on väiksemad eesti tõugu hobused, mõned suuremad tori tõugu suksud ning on ka ristandeid.

“Turismiteenuse pakkumiseks sobivad rahulikud, terved ja hästikoolitatud hobused,” ütles Laisaar ja kinnitas, et välismaiseid eksootilist tõugu hobuseid ei ole kavas soetada. Tema sõnul hobustega rikkaks ei saa, nendega tegelemine on ikkagi elustiil.

Eesel meelitab

Jäneda Tall pakub aasta läbi võimalust ratsutada mööda mõnusaid matkaradu, mis viivad nii Jäneda muinaslinnuse kui Nelijärvel asuvate järvesilmade juurde.

Ratsutada võib ka platsil, võimalik on saada ratsutamise algõpetust. Samuti oodatakse külastajaid vankrisõidule, talvel saanisõidule.

“Heade soovituste ja julgustavate sõnadega oleme valmis abistama nii neid, kes esmakordselt hobustega tutvust sobitavad, kui ka neid, kellel on ratsutamise kogemus eelnevalt olemas. Juhindume kliendi soovidest ja oskustest,” rääkis üks Jäneda Hobusekasvatuse OÜ osanikest Sirje Kiilits.

“Oleme ka päevamatku teinud,” märkis Kiilits, kuid lisas, et nii pikki ratsaretki korraldatakse siiski vaid soojemal aastaajal.

“Põhilised kliendid on ikkagi Eesti elanikud, palju käib vene keelt kõnelevaid inimesi. Kliente on igasuguseid. Mõni tuleb justkui korraks ratsutamist proovima ja jääbki käima,” rääkis Kiilits.

Lisaks 24 hobusele on Jäneda tallis ka eesel Jass, kes osteti Tallinna loomaaiast.

Jassi seljas lõbusõitu teha ei saa, kuid ta on kujunenud laste lemmikuks, keda meeleldi uudistatakse.

Kivisaare ratsatalu asub Aegviidus, Lääne-Virumaa piiri lähedal. Talu perenaise Ülle Rinki sõnul korraldatakse huvilistele erineva raskusega ratsamatku looduskaunitesse kohtadesse: näiteks Nelijärve oostikule, Jäneda oostikule, Valgehobusemäele.

Esmakordne kogemus

“Paljud, kes meile tulevad, on hobuse seljas esimest korda ning hüppavad vette tundmatus kohas,” rääkis Ülle Rink. Tema sõnul käivad sõpruskonnad tihti matkadel nii, et mõned liiguvad hobustega, mõned jalgsi. “Sageli on need, kes algul hobusele selga ei julge istuda, hiljem kõige suuremad ratsutajad,” rääkis Kivisaare perenaine.

Ringi sõnul on see, milline teekond ette võetakse, täiesti individuaalne ja oleneb klientide soovist ja treenitusest.

“Reegel on siiski see, et päris algajatega me pikemat matka kui kaks tundi ei tee, isegi siis, kui mõned julged seda tahaksid,” kõneles Rink.

Selle talu hobused on rahulikud ning õpetatud. Rink ütles, et lastele tuleb ikkagi rääkida ohtudest, sellest, et hobune võib hammustada või jalaga lüüa. “Ega nad hästi uskuda ei taha,” lisas perenaine.

Ülle Rink rääkis, et suvel käib uudistajaid palju, talvel on aga töö rohkem seotud tähtpäevadega.

> Loe edasi