Reis
 |
Eesti lööb maailma meedias kõrgeid laineid (52) 24.11.2006 14:35 Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Lääneriikide juhtivad
väljaanded pole viimastel aastatel hoidnud Eestit kiites värvi kokku. Pigem
suisa vastupidi: ülistuslood on veelgi hoogsamaks muutunud.
|
| |
|
 |
Foto: Toomas Huik |
 |
|
Paope küla Hiiumaa
loodeservas on koht, millest enamik eestlasi pole kuulnudki, kirjutab Postimehe lisaväljaanne Otsustaja.
Kõik, kes sõidavad
suviti peesitama liivaluidete ja looduskaitsealuse lepikuga Luidja randa,
kihutavad sellest pead pööramata ühe jutiga läbi. Isegi kiirust ei tule seal
alandada. Ometi leidis Paope küla
kuus aastat tagasi üles Californiast pärit ajakirjanik Andrew Meier. Ja ta
avastas seal midagi sellist, mis talle, kuulsa Silicon Valley lähedase San
Francisco elanikule, hõredalt asustatud saarel muljet avaldas.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Peeglike, peeglike seinapeal? Kes on kõige ilusam, targem?
Totu EI TAHA olla mingi katsejänes teemal, et mis saab elust maa peal kui kõik see e-värk ühel heal päeva...
|
|
Nimelt tegutses
pensionäridest talunike Vaike ja Valdo Laidi rehetoas avalik internetipunkt.
Juba kolmandat aastat, ja täiesti tasuta. Too avastus oli Meierile
sedavõrd jahmatav, et maailma suurima uudisteajakirja Time e-Euroopa erinumbris
pühendas ta Hiiumaale ning sinna ulatuvale üleilmsele arvutivõrgule tervelt
kaks lehekülge. Väljaanne nimetas Eestit koguni digitaalrinde pioneeriks.
«Tillukese Balti riigi talunikud ja kalurid vahetavad oma adrad ja kalavõrgud
interneti vastu,» kuulutas kirjutise «e-stonia online’i» alapealkiri.
Tollest ajast saadik on
just edusammud internetiteenuste arendamisel need, mis on aidanud võita Eestile
maailma suurte ja mõjukate riikide meedias kõrgendatud ja positiivse
tähelepanu. Ent mitte ainult. Samamoodi on viimastel aastatel pälvinud kiitust
Eesti tormiline majanduskasv, mis küünib tosina protsendini – ja trumpab üle
koguni kõikjal imetletud-kardetud Hiina kümneprotsendilise
Iha muutuste järele
Värskeima suurejoonelise
kiidulaulu Eesti aadressil avaldas 9. oktoobril tervelt viiel leheküljel
toosama Time. Ajakirjanik Peter Gumbel käivitab kirjutise Patarei vanglas,
millest on saanud vähemalt üheks ööks improviseeritud kultuurikeskus, kus
kõrvakiledel pulseerib tehnomuusika. Just seda metamorfoosi, kinnipidamiskohast
peopaigaks, kasutab ta illustreerimaks, kuidas Eesti on vabastanud end pool
sajandit kestnud totalitaarse režiimi kütkeist ning asunud julgelt
eksperimenteerima novaatorlike ideedega, et kaotatud aega tasa teha.
Gumbel pole tunnustusega
kitsi – õigemini pole kitsi Time, sest iga ajakirjaniku artikkel läbib enne
trükki pääsu põhjaliku toimetusesõela, kus iga tõsiasja ja avalduse
paikapidavust mitmekordse luubiga üle kontrollitakse. «Eesti oli kõige esimene
nõukogude vabariik, kes võttis kasutusele oma raha, ning esimene riik Euroopas,
kus võeti kasutusele proportsionaalne tulumaks, mida nüüd kopeerivad paljud
teised Euroopa riigid,» seisab kirjutise fookust tutvustavas teemalõigus.
«Samaaegselt on Eestist
saanud planeedi üks tehnoloogiliselt arenenumaid paiku. Mobiiltelefoni saab
kasutada auto parkimise eest maksmisel, bussipileti ostmisel või lapse
koolihinnete vaatamisel. Lisaks on Eesti üks kahest Euroopa Liidu liikmest,
kelle riigieelarve on ülejäägiga.»
Seesuguseid imetlevaid lugusid,
kus nenditakse Eesti väiksust, ent imetletakse suurt suutlikkust, leiab
viimastel aastatel nimekatest väljaannetest ridamisi. Vastu tunamulluseid jõule
avaldas juhtivaid majandusžurnaale Forbesi ajakirjanik Joshua Levine’i
pooleaastase uurimistöö viljana koguni viie lehekülje pikkuse kaaneloo «Eesti
e-riik». Ajakirja kaanelt vaatab vastu tarkvarafirma Aqris Software
tehnoloogiajuht Sander Mägi.
Forbes märgib, et just
vaimustus tehnoloogiast ning kustutamatu iha muutuste järele on aidanud
eestlastel üles ehitada innovatiivse e-riigi, mis annab silmad ette paljudele
tunduvalt jõukamatele Euroopa maadele. Näiteks interneti ja mobiiltelefoni
kasutamine on Eestis palju rohkem levinud kui Prantsusmaal, kõlab üks argumente
tõestamaks, miks Eesti väärib kogu maailma silmis kiitmist. Samuti toob Forbes
esile, et mitmed Rootsi kompaniid katsetavad oma uusi ideid kõigepealt just
uuendusmeelses Eestis.
Kahekordne ekspeaminister
Mart Laar, kes on esinenud välismaal korduvalt Eesti edulugu tutvustavate
kõnedega, väitis Forbesi ülistusloo ilmumise järel, et sellised artiklid ei
kujunda üksnes positiivset mainet, vaid aitavad meelitada Eestisse ka
väliskapitali.
Hüpe kübereliidi sekka
2004. aasta hiliskevadel,
napilt pool aastat pärast seda, kui Time’i järel maailma suuruselt teine
uudisteajakiri Newsweek oli valinud Tallinna tõusvaks disainikeskuseks, saabus
väljaandelt järjekordne tunnustus. Nimelt paigutas Newsweek Eesti pealinna
traadita interneti ehk wi-fi arengu poolest maailma linnade esikümnesse, ühele
pulgale selliste metropolidega nagu New York, Tokyo, Soul ja London.
Ajakiri väitis koguni, et
avatud Eestis peetakse traadita andmesidetehnoloogiat demokraatlikuks õiguseks.
«Aastal 1991, kui riik sai iseseisvaks, pidas tulevikku vaatav valitsus ITd ja
internetti majanduse tähtsamateks sammasteks,» kirjutab Newsweeki Londoni
erikorrespondent William Underhill loos «Vabadus õhulainetes». «Võrdlemisi
väikse hinnaga on Eesti sooritanud suure hüppe Euroopa kübereliidi sekka.»
Kuulsaimaks ettevõtteks,
mida üheski Eestist pajatavas loos mainimata ei jäeta, on sageli interneti
telefoniside titaaniks tituleeritav Skype, mille ostis mullu internetioksjonite
pidaja eBay 2,6 miljardi dollari eest. (Time’i väitel ületab see summa kogu
Eesti majanduse aastase kogutoodangu kõigest poolteist kümnendit tagasi.)
Skype on Lääne meedia
hinnangul seksikas ja stiilne firma. Ega muidu oleks maailma jõukate, ilusate
ja edukate elu kajastamisele pühendunud kõrgklassile suunatud üldhuviajakiri
Vanity Fair eraldanud eelmise aasta septembrinumbris Skype’ile kuus ja pool
lehekülge. Vaid mõned küljed varem leiab ajakirjas põhjaliku loo kahe
investeerimispanga, Morgan Stanley ja Dean Witteri liitumisele järgnenud
sisemise võimuvõitluse kohta.
Tähelepanuta naised
Viimased kolm aastat
Moskvas elanud ajakirjaniku Brett Forresti lugu Vanity Fairis annab seni
meedias madalat profiili hoidnud Skype’ile inimliku mõõtme. Sealt saab teada,
et Tallinnas asuva tehnilise peakorteri töötajaskond meenutab paadunud
tehnoloogianohikuid, keda iseloomustab ebakindel ja kobav sotsiaalne käitumine.
Ent nagu samas ilmneb,
tuleb suhtlusoskus Skype’i programmeerijaile ja teistele IT-tegelastele pigem
kahjuks, sest see võib hajutada nende tähelepanu paljutõotava
interneti-telefoni teenuse arendamiselt. Forresti tähelepanekuil ei hooli
Skype’i mehed isegi nende läheduses tiirlevaist noortest slaavi verd
modellidest, vaid kinnitavad oma pilgud parema meelega sülearvuti ekraanile
kuvatud koodidele.
Pea ainsate lõbudena, mida Skype’i töötajad endale lubavad,
nimetab Vanity Fair viski ja muude napside kummutamist ning mobiiltelefonide
klaviatuuril SMSide pöidlaga sissetoksimise võistlust. Ent peale tormilise
äriedu ja imetlusväärse internetiarengu, mille kiitmiseks annavad alust
ilmselged majandusnäitajad, jagub välisajakirjandusel silmi ka subjektiivse
tunnustuse jagamiseks. Eeskätt teenib seda tänu keskaegsele vanalinnale
Tallinn.
Taani ajalehe Jyllands-Posteni artiklis «Sõida ida poole» kirjeldab
Lars From, kuidas Tallinnas ringi käimine on kui ajas edasi-tagasi liikumine:
vanad elurajoonid ning turuplatsid raudteejaama kõrval vahelduvad säravate ja
moekate ostukeskustega. Kuid üha rohkem reportereid
jõuab järjest sagedamini ka pealinnast kaugemale.
Inge Ahrens kirjutab
sakslaste Die Weltis romantiliselt: «Siin, Muhu saare põhjaosas, on taevas
suveõhtuti veel kell üksteist sinine. Lähedalasuvas männimetsas sahiseb
saladuslikult. Muhul kasvavad kivid ning loodus räägib. Muhu on nii karjamaa
kui ka muinasjutumets, seal on käputäis külasid ja 200 aasta vanused
kivimüürid. Muhu on puhas loodus – seega püha oma elanikele.» Ahrens nendib oma
suvelõpureportaažis, et kõige külmem on Muhul veebruaris, mil Suur väin võib
kinni külmuda, nii et saarele pääseb autoga üle jää. «Siis on Muhu veelgi
vaiksem. Väikeste majade korstnatest tõuseb suitsu ning kivimüüridel on valged
mütsid. Ehk tuleb siis metsast ka uje põder, keda me kuumas tünnisaunas istudes
igatsedes ootasime.»
Edutu propagandamasin
Kuid vaikelu on paljuski
petlik. «Tallinn on peoturistide haardes,» kuulutab Euroopa juhtivaid
kvaliteetlehti Neue Zürcher Zeitung, mis ilmub Šveitsis. «Kultuurihuvilisi
reisib Eestisse vähem. Kadrioru loss pole paljude turistide reisikavaski.
Söögikohad on end seetõttu üha enam masside maitsele kohandanud, kuid esineb ka
erandeid nagu Kuldse Notsu Kõrts, Egoist, Stenhus ja Pegasus.
Sama kiirelt kui
restoranid, arenevad Tallinnas klubid.» Hoolimata Vene
propagandamasina pingutusist kleepida Eestile külge räpased sildid slaavi
vähemuse ahistamise ning natsliku taustaga tegelaste soosimise kohta, pole
Lääne ajakirjandus tahtnud idanaabrite sööta alla neelata.
Lugusid, kus Eesti
suunas läkitataks kriitilist turmtuld, on maailma suurmeediast raske leida. Mis aga ei tähenda, et
kiidulaul Eesti aadressil oleks alati piiritundetu ja totaalne. Ei. Ka Eestil
esineb probleeme. Neid märkab oma oktoobrikuises ülistusloos «Kuidas asju
õigesti ajada» ka Time. Näiteks valitsuste liiga kiire vahetumine: 15 aastaga
tosin korda. Või sündimuse langus viimase pooleteise kümnendiga. Või tööpuudus,
mille protsent on kahanenud hirmus kiiresti, kuue aastaga 14 protsendilt
kõigest neljale. Või suhted Venemaaga, mis on jätkuvalt heitlikud.
Aga need tõsiasjad ei suuda varjutada ega kummutada fakti, millele juhib
septembri alguses tähelepanu Tallinna külastanud New York Timesi kolumnist –
seega siis Ameerika eliidi arvamuse kujundaja – John Tierney. Kirjutises «Uue
Euroopa buumilinn» nendib ta: «Selle aasta maailma liberaalsuse edetabelis, kus
riigid reastatakse nende poliitilise ja majandusliku vabaduse järgi, kuulub
esikoht Eestile.» |
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Epp Petrone |
Armastus, seks ja... kinnisvara  Mäletan, kuidas ma esimest korda Ameerikas külas käies sattusin raamatukogus lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|