Kas ei kõla uskumatult: 2007. aastal on Kagu-Eestis võimalik ehitada riigile kuuluvatele kruusateedele tolmuvaba katet vaid viie kilomeetri jagu! See on nii, sest plaanitavas riigieelarves on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maanteeametile ette näinud veerand miljardi võrra väiksema summa, kui valitsuses mai lõpus heaks kiidetud teehoiu kavas järgmiseks aastaks ettenähtud teetööd nõuaksid.Veelgi ilmekam on aga fakt, et üldise majanduskasvu ning teede viletsa olukorra taustal on maanteeametile tulevaks aastaks kavandatud 197 miljonit krooni vähem kui lõppeval, 2006. aastal. Riigiteede eelarve ähvardavad kroonilisse rahapuudusse viia kaks tegurit. Esiteks majandusministri iseenesest õige samm suurendada omavalitsustele antavat teederaha 143 miljoni krooni võrra ning teiseks kütuseaktsiisi laekumise prognoosi vähendamine rahandusministeeriumi poolt. Esimese teguri kohta peab küsima, miks peab omavalitsustele antavat raha suurendama riigi kõrvalteede arvel. Tegelikult pole selle üle keegi peale minister Edgar Savisaare õnnelik. Kui riigieelarve kasvab, siis peab kasvama ka teederaha. Teede eelarve suurendamise üheks vastuargumendiks on, et maanteeamet ei suuda Euroopast saadavat lisaraha ära kasutada. Rääkida ei taheta aga sellest, et kui näiteks Läti kasutab ELi raha kõigil oma teedel, siis Eesti piirab seda vaid neljale nn rahvusvahelisele põhimaanteele (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla) ning Tallinna ringteele. Ja seal võib maanteeamet summade kulutamisega tõesti hätta jääda.
Olukord on kummaline. Mida enam riik Euroopa Liidu raha maanteeametisse suunab, seda viletsamasse seisukorda jäävad riigi kõrvalmaanteed. Põhjus: viie põhimaantee tarvis kulutatav Euroopa Liidu raha suureneb, aga selle võrra väheneb raha, mida Eesti ise teede tarvis eraldab ja mida saaks kasutada kõrvalmaanteede korrastamiseks.
Oma rahaeraldust kärpides rikub Eesti teeseadust, mille järgi peab 75% kütuseaktsiisist laekuma maanteeametile teetöödeks. Siin peitub olukorra üks lahendus: kui Eesti teedele kulutatavat summat euroraha võrra ei vähendaks, oleks meil järgmisel aastal riigi kruusateede taastamiseks ning katete ehitamiseks 430 miljonit krooni.
Teine lahendus oleks, et Eesti hakkab kasutama euroraha kõigi riigiteede, ka kõrvalteede heaks ning lõpuks algavad nii või teisiti kõikjal mõistlikus mahus teetööd. Vaida-tagusest Eestist ei saa kunagi inimtühja kõnnumaad, see poleks ka riigi huvides. Seetõttu on riigi ülesanne Tallinnast kaugemate piirkondade arengut korralikke teid ehitades tagant tõugata. Kagu-Eesti rahvas ei nõua, et riik meile maal elamiseks peale maksaks. Tolmupilvest päästmine seda ka kindlasti pole.
|
kõik galeriid
