|
 |
23.10.2006 00:01 Igor Taro Venemaa president Vladimir Putin süüdistas Euroopa Liidu riigijuhtidega kohtudes Vene-Gruusia suhete pingestumises üksnes Tbilisit ning nimetas grusiinide käitumist sõja õhutamiseks. «Meile valmistab suurt muret ja rahulolematust Gruusia olukorra areng võimaliku verevalamise suunas,» sõnas Putin reedel pressikonverentsil Lahtis pärast Euroopa Liidu ja Venemaa mitteametlikku tippkohtumist. «Sealsed võimud kavatsevad taastada riigi territoriaalse terviklikkuse sõjalisel teel, mida nad on praktiliselt ka kinnitanud.» ELi riigijuhid taunisid mitteametlikel kõnelustel Venemaa blokaadi Gruusia suhtes – katkestatud on lennu-, maantee- ja postiühendus ning kaubavahetus. Samuti jätkub grusiinide massiline välja saatmine Venemaalt. President Putin viis Lahtis Gruusiast kõneldes teema Venemaa reageeringult luurajate väljasaatmisele külmutatud konfliktidele Tbilisist lahti öelnud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. «Minu vastus nii ELi juhtidele kui ka ajakirjanikele on lihtne – probleem pole Vene-Gruusia suhetes, probleem on hoopis Gruusia ja Abhaasia ning Gruusia ja Lõuna-Osseetia omavahelises läbisaamises,» väitis Putin. «Arvan, et initsiatiiv suhete halvendamiseks ei tulnud meie poolt,» leidis Venemaa president. «Ja kõike seda on tehtud, muutmaks poliitilist ja infokeskkonda sedaviisi, et tekiks soodne olukord konfliktide lahendamiseks verevalamise abil.» Muu hulgas laskus Putin ajalukku ja meenutas osseetide kallal väidetavalt toime pandud etnilist puhastust aastatel 1917–1920, jättes samas mainimata Punaarmee rolli samal ajal aset leidnud verises kommunistlikus pöördes ning Gruusia piiride ümberjoonistamises. Gruusia president Mihhail Saakašvili lükkas süüdistused tagasi, kinnitades, et Tbilisi soovib Abhaasias ja Lõuna-Osseetias rahumeelset lahendust. «Tänapäeval on riikidevahelised suhted hoopis teistsugused,» sõnas Saakašvili uudisteagentuurile Gruusia Uudised. «Mõistagi toimub hetkel palju ebameeldivat, kuid olen optimist.» Vene-Gruusia konflikt • Gruusia vahistas septembri lõpus neli Vene luureohvitseri ja saatis nad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vahendusel riigist välja. • Venemaa sulges seepeale Gruusiaga maismaapiiri ja katkestades lennuühenduse Tbilisiga. Samas jätkavad Vene lennukid liikumist Gruusia õhuruumi kaudu. • Tüli jätkudes hakkas Venemaa sadu grusiine riigist välja saatma ning venelasi Gruusiast koju tooma. • Moskva väljasaatmiskeskuses on veel 50–60 grusiini, nende seas üks laps. Venemaa väitel pole deporteerimised kahe riigi suhete teravnemisega seotud, vaid grusiinid on viibinud Venemaal ebaseaduslikult. Allikas: PM Energiaküsimustes jäi Venemaa vankumatuks Lahti tippkohtumine ei toonud läbimurret Euroopa Liidu ja Venemaa energiasuhetes, sest Vene president Vladimir Putin keeldus taas liitumast energiahartaga. Harta lubaks ka Euroopa firmasid Vene gaasi- ja naftaväljadele ning võimaldaks neil kasutada Venemaa torujuhtmeid. Selle reeglid annaksid nii energia tootjale kui ka tarbijale kindlust ning muudaksid energiasuhted läbipaistvaks. Kuigi EL suutis kohtumise eel kokku leppida ühistes seisukohtades, ei suutnud nad ometi veenda Putinit nendega nõustuma. «EL rääkis ühel ühtsel häälel, kuid loomulikult ei rääkinud Venemaa samal häälel,» vahendasid rahvusvahelised agentuurid kohtumise järel Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnu. Saksa liidukantsler Angela Merkel avaldas lootust, et energiaharta põhimõtted õnnestub siiski kirja panna ELi ja Venemaa suhete leppesse, mille üle algavad peatselt uued läbirääkimised. Venemaa ja ELi kõnelused energiaküsimustes teravnesid selle kuu algul, kui Vene gaasihiid Gazprom teatas, et välisfirmad ei saa kaasarääkimisõigust loodaval hiiglaslikul Štokmani gaasiväljal. Euroopa ettevõtted nägid gaasivälja loomises osalemises võimalust vähendada energiasõltuvust Venemaast. (PM) |
|||||||
|
