|
Jäätmeseaduse muudatuse tingisid praktikas ilmnenud probleemid seaduse
rakendamisel ja sellest tulenevalt tekkis vajadus seaduse sätete
täpsustamisele.
«Näiteks on ilmnenud, et jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada
võimaldavad sätted on liiga üldist laadi, ka tuleks eraldi välja tuua karistused
olulisemate jäätmehoolduse alaste kohustuste täitmata jätmise eest,» ütles
keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Kaili Kuusk.
Kuusk lisas, et seaduse muudatus ei too kaasa tootja vastutusega seotud
toodete kallinemist, kuna tootja vastutus on juba rakendatud kehtiva
jäätmeseaduse alusel.
Maakondade jäätmekavade paremaks ühilduvuseks eraldiseisvaid maakonna
jäätmekavasid enam ei koostata, vaid maakondade jäätmehooldus sisaldub
üleriigilises jäätmekavas.
Maavanematel ja kohalikel omavalitsustel on võimalus osaleda riigi jäätmekava
koostamisel samal määral nagu praegu maakonna jäätmekava koostamises.
Seaduse muudatusega täpsustub ohtlike jäätmete käitluslitsentsi
menetlusprotseduur ning käitluslitsents muutub tähtajaliseks.
«Ohtlike jäätmete käitluslitsents antakse ohtlike jäätmete käitlusteenuseid
osutavatele isikutele, see peab tagama rangema kontrolli nimetatud
jäätmekäitlejate üle, kindlustama nende asjatundlikkuse ja vajaliku tehnilise
varustatuse kõrgendatud keskkonnariskiga seotud tegevusvaldkonnas,» ütles
Kuusk.
Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, millega on tuvastatud isiku
pädevus ja tehnoloogia sobivus ja mis annab õiguse teiste isikute poolt
tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või
kutsetegevuses.
Jäätmeseaduse muutmise vajaduse tingis ka viimaste aastate kiire
jäätmehoolduse areng. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
