Trigon Capitali nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul ei saaks Lääne-Euroopas notarite tsunft endale sellist tegutsemist lubada nagu siin Eestis. Foto: Peeter Langovits

Juba aastaid on pidanud Eesti ettevõtjad ja tavakodanikud ootama nädalaid või isegi kuid järjekorras, et ka kõige väiksemale seadusega ettenähtud toimingule soolase tasu eest notari kinnitust saada.

Notarijärjekordi ja aeglast menetlust põhjendavad ettevõtjad nii notarite vähesuse kui liigse bürokraatiaga.

Naeruväärne olukord

Eesti vähest majanduslikku atraktiivsust aeganõudvate õigustoimingute tõttu kinnitas ka käesoleval aastal valminud Maailmapanga raport riikide ettevõtluskeskkonna kohta.

«See olukord Eestis on lihtsalt naeruväärne,» ütles Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius, kelle sõnul ei saaks Lääne-Euroopas notarite tsunft endale sellist tegutsemist lubada nagu siin Eestis.

Aeglane ja bürokraatlik asjaajamine ei ole Heleniuse sõnul Eestis probleemiks ainult firma asutamisel, vaid ka siis, kui tehakse mõni vajalik ost ning on vaja lepingut sõlmida. «See aeglustab tohutult majandustegevust,» märkis Helenius. Vanades ELi riikides ei ole tema kinnitusel selliseid notarite kartelle, ilma kelleta ei saa ühiskonnas midagi teha.

Äripindade maakler Elar Sokk ütles, et kinnisvarafirmasid pahandab ka see, et notarite järjekordade puhul on tekkinud võrdsed ja siis veel võrdsemast võrdsemad isikud.

«Kõige kauem peavad järjekorras ootama just tavakodanikud,» märkis Sokk.

Koht raha eest

Mitme tundmatuks jääda soovinud kinnisvarafirma esindaja sõnul tehakse Eestis ka notarijärjekordade kohtade müügiga üsna head äri, mille kohta võib infot leida internetifoorumitest.

Heleniuse kinnitusel valitseb Eesti süsteemiga sarnane olukord ka teistes Ida-Euroopa riikides, kus notarite tegevusest sõltub nii palju.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher kinnitas ajakirjanduses, et mitmed Maailmapanga uuringu andmed on vananenud ning Eestis on kinnisvarakannete keskmine menetlusaeg kaks-kolm nädalat, mitte aga 65 päeva. Järjekordi tuleks ministri sõnul küll lühendada.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul on väär ettekujutus, et Lääne-Euroopas saab kõik asjad korda paari päevaga. «OECD riikides kulub äriühingu asutamiseks keskmiselt 25 päeva,» märkis ta.

Siiski on ministeeriumil kavas võrdsustada teatud juhtudel digitaalne allkiri notariaalselt tõestatud allkirjaga, mistõttu ei ole varsti allkirja tõestamiseks vaja tingimata notari juurde minna. «Kujundame lähiajal ka seisukoha, kas notaritasud võiksid olla praegusest soodsamad.

Anglosaksi maades ei ole Künnapase andmetel meie mõistes notareid ja tugeva õigusjõuga registreid üldse. «Samas on seal aga kordades suuremad inimeste kulutused õigusabile ning suurem on ka advokaatide arv elanikkonna kohta.»

Järjekorrad suurlinnades

Läänemaa notar Marika Kiiver tunnistas, et Eestit ei saa kahjuks Lääne-Euroopaga võrrelda. Kiiveri andmetel tehakse Soomes ja Rootsis mitmed toimingud koguni pangas, mistõttu pole ka ime, et välisettevõtjad ei mõista meie süsteemi.

«Ka tavalised välismaalased imestavad, kui kaua meil asjaajamine aega võtab,» lisas Kiiver.

Erinevalt Tallinnast ja Tartust ei ole aga Haapsalus Kiiveri kinnitusel pikki järjekordi. Küsimusele, kas Eestis võiks mõningad tegevused notaritelt kas pangale või maakleritele üle anda, vastas Kiiver eitavalt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6