| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | muld
See on muidugi kujuteldamatu, et patsiendid, enamasti vanad ja haiged inimesed, peaksid võimumängude...
|
|
Tallinna linnaplaneerimise ametile tehtud avalduses seavad Lääne-Tallinna keskhaigla juhid kahtluse alla haiglahoone vahetusse lähedusse kerkinud tervisekeskuse seaduslikkuse, sest kui esialgu pidi see kerkima haigla juurdeehitisena, siis tegelikult on see ehitatud täiesti eraldiseisvaks hooneks. Peamiseks tüliallikaks on kaht hoonet III korruse tasemelt ühendama pidanud galerii, mis keskhaigla juhi Boris Kirdi sõnul on haiglale hädavajalik. Ta märkis, et haigla rendib tervisekeskuse III korrusel ruume oma eriarstidele, kes seal patsiente vastu võtavad ja vajadusel inimesi haiglasse uuringutele saadavad. Linnaamet uurib Kui galerii oleks olemas, pääseksid inimesed otse haigla laboritesse, kuid kui galeriid pole, peavad inimesed minema tervisekeskusest välja õue ja sisenema uuesti haiglasse. «Eriti ebamugav on see talvel,» lisas Kirt. Haiglajuhi hinnangul on kummaline asjaolu, et kuigi tervisekeskuse ehitusprojekt näeb ette galeriiga juurdeehitist, on linn hiljem väljastanud ehitusloa eraldiseisva hoone rajamiseks. Tema sõnul tuleks maja vormistada uuesti juurdeehitiseks ja tervisekeskus peab oma rahaga ehitama valmis ligi miljon krooni maksva galerii. Tallinna linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba ütles, et ehitusloa taotluselt on segastel asjaoludel juurdeehitise märge maha tõmmatud ja selle asemele on tehtud märge uue ehitise lahtrisse. «Kes, millal ja kuidas seda teinud on, selles ei ole me veel selgusele jõudnud,» lisas ta. «Kui kasutusluba ära võetakse, siis töötada selles majas ei tohi.» Amet on praeguseks algatanud ligi 90 perearstile ja eriarstile töökohaks oleva tervisekeskuse ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise menetluse ja ootab kuni 6. oktoobrini tervisekeskuse juhtide selgitusi. Sihtasutuse Merimetsa Tervisekeskus juhatuse liige Anne Pungas ütles, et ei tea midagi maja kasutusloa vaidlustamisest ega oska seda kommenteerida. Ta ei osanud ka öelda, kas keskus kavatseb galeriid ehitama hakata või mitte. Tervisekeskuse rajamist vedanud ja seda veel sel kevadel juhtinud Üllar Lanno ütles, et plaanitud galerii jäi algul ehitamata seetõttu, et haigla polnud tervisekeskuse rajamise ajal veel otsustanud, millisele korrusele see tulla võiks. Hea tahe sai otsa «Hea tahe nägi ette galerii ehitust, kuid selle hea tahte surmas haigla pöördumine kohtusse,» märkis Lanno. «Kui seda poleks olnud, siis oleks see galerii ammu olemas olnud.» Lanno viidatud kohtuasjas on keskhaigla vaidlustanud tervisekeskuse ehitamise aluseks olnud hoonestusõiguse lepingu. Tallinna abilinnapea ja keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson ütles, et galerii on haiglale vajalik ja tervisekeskus peab selle rajama veel selleks talveks. «Kellegi eesmärk pole linlastele vajalikku tervisekeskust sulgeda, kuid selle juhtkond peab oma kohustusi täitma,» lausus ta. Martinson märkis, et kui tervisekeskust oleks plaanitud juba alguses rajada eraldiseisva hoonena, oleks selle rajamiseks vajaliku ehitusloa saamiseks pidanud algatama ala detailplaneeringu ja linnavolikogu selle kehtestama. Juurdeehituse korral piisas aga ehitusloa saamiseks vaid ehitusprojektist. |
