Eelmisel nädalal koju jõudnud Kristin Aavakivi sai uue südame 7. märtsil Roomas. Ta peab seda kuupäeva uueks sünnipäevaks. Tartlanna on esimene eestlane, kellele piiri taga edukalt süda siirdati. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | meesterahvas Tallinnast
Siirad õnnitlused ja parimad soovid edaspidiseks. Väga tore ja liigutav uudis.
skeptikkk
Tervist ja jõudu!
Taevaisaga pole sellel muidugi mingit pistmist, ikka teadus ja arstid on need, ...
|
|
Mis tunne on?Praegu ei saa enam midagi aru, aga pärast operatsiooni oli võõras tunne. Selline kummaline. Olin harjunud, et mu süda töötab hoopis teisiti. Kui see süda mul kiiremini lööma hakkas, siis ma rääkisin südamega: ole rahulik, ja ta kuuletus mulle ning jäigi rahulikuks. Aga sellised lihtsas asjad nagu trepist üles minek…? See on tasapisi tulnud. Algul olin kinnises osakonnas palatis üksinda. Minu juures käidi ainult maskides ja kinnastega, et kõik oleks steriilne. Midagi eriti süüa ei tohtinud. Vaikselt hakkas nende asjade hulk suurenema, mida võis teha. Pärast kahte nädalat hakkasin haiglas jalgrattaga sõitma. Algul kümme minutit, järgmisel päeval 15. Algul oli mul tablette 22 tükki. Päevas või nädalas? Päevas. Nüüd on seitse alles jäänud. Kolm rohtu peaks jääma, mida pean võtma elu lõpuni. Need hoiavad immuunsust. Mis on praegu keelatud? Pean nakkustest hoiduma, olema ettevaatlik, ei tohi käia rahvarohketes kohtades. Eriti siin Eestis, kus on palju rohkem viiruseid kui Itaalias. Võin süüa ühe muna nädalas. Tohin süüa vaid desinfitseerimisvahendiga pestud puuvilju, seda vahendit müüdi Itaalias supermarketites. Tilgutan pesuvette ja leotan õunu seal pool tundi. Maitset see ei jäta, aga lõhn on kloorine. Peate õige varsti taas Itaaliasse minema. Miks? Mind lubati koju kaheks kuuks, nad proovivad, kuidas ma siin toime tulen. Kliimavahetus. Praegu ei tundu hull midagi, natuke kuivem on. Kindlasti lugesid arstid teile seal sõnu peale? Laps – kui laps on lasteaias, siis ta võib sealt mingi viiruse koju tuua. Seetõttu jätsime ta praegu koju. Ma tahan ka temaga koos olla. Kauaks Itaaliasse veel jääte? Lähen detsembri algul ning jään kuni kevadeni. Järelravi kestab aasta, nad tahavad, et ma poleks väga külmal perioodil siin. Kui aasta on möödas, siis ei ole see kontroll enam nii tugev, pean paar korda aastas Itaalias kohapeal käima. Eestis olete ainus siirdatud südamega inimene. Itaalias on see üsna tavaline. Selles haiglas on professor Musumeci teinud 60 südamesiirdamist. Kõik on siiani õnnestunud, patsiendid elavad. Millest te üldse aru saite, et tervisega pole kõik korras? Ma ei jõudnud mitte midagi teha, tundsin, et olen nii väsinud. Mõtlesin, et väike laps, töölkäimine ja kodus on tegemist. Suvi oli ka palav. Muidugi ma ei mõelnud, et süda on haige. Ükskord käisin Tallinnas koolitusel, jõudsin tagasi koju ja tundsin, et ei saa enam hingata. Läksin ise kiirabisse, ehk teevad mõne süsti ja läheb paremaks. Siis jäingi haiglasse. Mida tundsite, kui teile öeldi, et teile on leitud süda? Ma ei osanud keelt, arvasin, et jutt on stimulaatorist, mis ei hakanud neil tööle. Haava võeti kolm korda lahti. Tuli võõras arst, itaaliakeelsete paberitega. Kirjuta siia alla ja siia alla. Siis tuli üks teine arst, kes ütles: meil on sulle uus süda. Nuova core. Me olime nii õnnelikud, nutsime ja kallistasime üksteist. Kuidas hakkama saite, pidite pikka aega oma kulul Roomas elama? Tahan tänada inimesi, kes mulle raha annetasid. Omal jõul poleks ma kuidagi toime tulnud, seal on kõik meeletult kallis. Eesti oludes oleks selle annetatud rahaga väga vabalt saanud elada mitu aastat, kindlasti rohkemgi. Kuidas õnnestus tuju üleval hoida, tütar ja abikaasa olid ju siin Eestis? Ei tea, ju sain nii hea südame. Olin kogu aeg rõõmus. Eks ma vaatan elu natuke teise pilguga. Mul oli nagu sundolukord, mind pandi mõtlema. Palju abi sain kristlikelt sõpradelt, kes saatsid raamatuid ja mind sõnumitega rõõmustasid. Inimesed kuni siiamaani palusid minu eest. Pühapäeval oli tänujumalateenistus, kus nägin paljusid neist esimest korda. Eesti raviarst: see on õnnelik lugu Kristin Aavakivi lugu võib olla lootuskiireks neile, kelle raske südamehaiguse raviks on vaid üks võimalus – südame siirdamine, leidis Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Tiit Pokk. Pokk lendas talvel koos väga raskelt haige Kristiniga Rooma. «Väga paljude asjade kokkulangemine, õnnelik lugu,» möönis ta nüüd. Poki sõnul oli määrav asjaolu, et Kristini tuttavatel õnnestus väga kiiresti leida Itaalias kontakt haiglaga, kus tehakse südamesiirdamisi. Eesti haigekassa andis naise raviks Itaalias välja garantiikirja. Kogu ravi kestel on haigekassa antud garantiid iga kahe kuu tagant uuesti pikendanud. Arvet pole haigekassa veel saanud, sest naise ravi Itaalias pole lõppenud. Poki sõnul võib Eestis südame siirdamist vajada paar inimest aastas. Eestis neid operatsioone ei tehta. Need, kellel on lisaks kardiomüopaatiale veel teisi haigusi, jäävad kaasuvate haiguste tõttu kõrvale, sest siirdamine ei annaks positiivset tulemust. Kardiomüopaatia on pärilik, tähelepanelik tuleks olla peredes, kus see haigus on varem esinenud. Sugulasi ja lapsi tasuks juba varakult südamearsti juures kontrollida, soovitas Pokk. (PM) |
