| Mõne aasta eest alustatud koostöö riikliku toiduainemajanduse kvaliteedistrateegia väljatöötamiseks on täies hoos. Strateegia eesmärk on hõlmata kvaliteedisüsteemidega kogu toiduahel põllumeestest toiduainetööstuseni ja kaubanduseni. Kvaliteediahela kõik osapooled on end sidunud ühiste kvaliteedikriteeriumide ning kõikehõlmava kvaliteedisüsteemiga. Töötatakse selle nimel, et anda kvaliteedile konkreetne sisu, millele rajada oma toidu headus. Toiduainemajanduse kvaliteeditööga tagatakse tarbijate usaldus Soomes toodetud puhaste ja kõrgekvaliteediliste toiduainete suhtes ning edendatakse omamaiste toiduainete konkurentsivõimet. Soome toiduainete sünnile on kaasa aidanud meie maa geograafiline asend, puhas keskkond, kultuur, eetika, mitmekülgne tootmisstruktuur ja peretaludel põhinev tootmisviis, samuti kõikehõlmav tootmispanuste, tootmise ja toiduainete järelevalve.Toiduaine kvaliteet põhineb selle tajutavatel ja toitumuslikel omadustel, turvalisusel, kasutamismugavusel ning toiduainete tootmisahela toimimisel. Kodumaine toit on maitsev, sest toidu maitse ja värskus säilivad hästi, kui veovahemaad on lühikesed. Lisaks kasutatakse Soomes teataval määral vähem tõrjeaineid ja veterinaarravimeid kui Kesk-Euroopa suurtes põllumajandusmaades, seetõttu on Soomel õnnestunud hoida põllumajandusloomad terved ja taimehaigused kontrolli all. Soomes on maaviljelejate, teadusliku uurimistöö ja nõuande vahel tihe koostöö. Helsingi Ülikooli professor Leena Räsänen tõdeb, et viimastel aastatel on soomlased jagunenud paljudesse väikestesse rühmadesse, keda iseloomustab erinev toidukultuur. Viimane on omakorda märk erinevast staatusest ja identiteedist. Tänapäeva soome toidukultuuri ja toitumisharjumusi iseloomustab vaheldusrikkus ja mitmekülgsus. Näiteks maal järgitakse ikka veel vanu toidutraditsioone: kolm korda päevas omatehtud soe toit ning toorainetena oma põllul ja aiamaal kasvatatud vili ning viljad ja oma piimatooted. Osa linnainimestest sööb aga ainult teiste valmistatud toite ning toiduvalikus eelistatakse nii trendiroogi, välismaiseid kulinaariaid kui ka spetsiaalset fitness-toitu. Toitumisspetsialist Räsäse sõnul asendavad varasemat kolme traditsioonilist söögikorda mitmed väikesed vahepalad ja lõuna-ning õhtuooted. Selle muutuse on tinginud fakt, et viimase 50 aasta jooksul on soomlaste energiakulu vähenenud, kuna nad teevad kergemat tööd. Toit ei pea enam olema rammus nagu ennevanasti, kui tehti palju füüsilist tööd. Siis pidi toit olema rammus ja rasvane, et see annaks maksimaalselt jõudu. Hea toidu tunnusmärkideks oli rasv, liha, kohv ja suhkur. Tänapäeval tähistab hea toit ennekõike nautimist, maitseelamust ja esteetilisi omadusi. Soomlaste toidukultuuris on oluline osa ka mahetoodangul ja mahetoidul, mida on viimasel ajal hakatud propageerima ka Eestis. Mahetoode vastab ideaaltoiduainele, sest ta esindab puhast, looduslikku toorainet, mis on märgistatud ja dokumenteeritud ning see omakorda tagab usalduse, turvalisuse ja kvaliteedi. Kuna mahetootmises välditakse keemilisi väetiseid, säilitusaineid ning loomade heaolule pööratakse eriliselt suurt tähelepanu, siis nõnda tagataksegi tarbijale puhas ja turvaline tooraine, mis on tervisele kasulik. Soome president Tarja Halosele tähendab Soome toidukultuur kodumaist ja kodulähedast toitu ning häid algupäraseid tooraineid. Toidukultuuri juurde kuulub presidendi arvates ka puhas loodus ja looduslähedus ning Soome põllumehe usaldatavus ja kompetentsus. Toidukultuur iseloomustab seda, milliseid tooraineid kaustatakse, kuidas toit valmistatakse ja kuidas seda serveeritakse ning süüakse. |
