Sinivalge luik tähistab head Soome toitu 25.09.2006 00:01 Anna-Maria Veidemann
Mis on ühist 93 protsendil soomlastel? Nad kõik tunnevad ära luigelipu märgi (Joutsenlippu). Viimase kümne aasta jooksul on sinivalge luik ujunud iga soomlase alateadvusesse, tähistades head ja maitsvat kodumaist toitu.
Foto: Ana Pullinen
Luigelipp sündis Soome algupärase- ja rahvustoidu iseloomustamiseks siis kui käisid läbirääkimised Soome astumiseks Euroopa Liitu. Just siis tekkis vajadus kaitsta Soome toorainetoodangut. Praegu on luigemärgiga tooteid juba üle 9000 ning nende toodete arv kasvab kogu aeg.
Luigelipuga tähistatud roog või restoran on aga kohustatud pakkuma tarbijale menüüd, mille road on valmistatud kvaliteetsetest Soome munadest, piimast ja lihast.
Selleks, et toode saaks luigelipu märgi, peavad liha, munad ja piim olema läbinisti Soome päritolu.
Teiste toorainete puhul peab olema kolmneljandikku tootest kohalikku päritolu. Samuti on luigelipu kandvate toodete puhul oluline nende hügieenilisus ja puhtus.
«Mida uut tahetakse minult kuulda?» imestab hiljuti Kadriorus volikirjad üle andnud Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski ja ütleb, et kuni Eesti-Vene suhete vanad probleemid pole lahendatud, ei juhtu seal ka midagi uut.
Eesti Raadio ajakirjanik Sulev Valner kirjutab kultuuriministrist, kes nimetas riigikogu ees vaba ajakirjandust müüdiks, ja ütleb, et see meenutab talle 1934. aastat ja vaikivat ajastut. Ajakirjanikele soovitatakse vähemalt poliitika osas vait olla.
Kui peaminister ei taha olla kelgunöör, siis ei saa ta õigustada oma valitsuse liikmete käitumist jutuga, et kuni koalitsioonilepet ei rikuta, on kõik korras, leiab Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli.
