|
Eesti on võtnud suuna euroga liitumisele, Taani lükkas euro rahvahääletusel
tagasi.
Taani Euroopa Liidu vastase liikumise esindajad kinnitasid, et vaatamata
poliitikute hirmutamisele eelseisvatest börsikrahhidest ja töökohakaotustest,
kui eurole «ei» öeldakse, midagi sellist ei juhtunud.
Euroskeptikute sõnul osutusid poliitikute hirmutamised blufiks, pärast
rahvahääletust ja euro tagasilükkamist ei juhtunud midagi sellist, mida
europooldajad kartsid.
«Aktsiahinnad läksid börsil isegi üles, Taani kroon surve alla ei sattunud,
vaid tugevdas oma positsiooni veelgi. Kuhugi ei kadunud ka investeeringud,»
ütles üks täna Tallinnas liikumise seisukohti tutvustavat pisitrükist esitlenud
euroskeptik.
Taani euroskeptikute sõnul tähendaks ühisrahaga liitumine demokraatia
nõrgenemist, majandusliku sõltuvuse suurenemist, kaotusi sotsiaalses heaolus ja
riiklikus sõltumatuses.
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö juht Eesti rahandusministeeriumis
Martin Põder selgitas, et teise riigi kogemust siiski otseselt üle kanda ei saa,
näiteks Eestile on euroga liitumine oluline juba meie geopoliitilise positsiooni
pärast.
«Meie jaoks on see lihtsalt vajalik samm, mis tagab soodsa
investeerimiskliima säilimise ja tugevdab eeldusi, et jätkub majanduskasv
pikaajaliselt ja tasakaalustatult,» sõnas Põder.
Nii Eesti kui Taani valuutad on euroga nagunii seotud, lisas ta, ning kumbki
tegelikult ei kasuta iseseisvat rahapoliitikat, kuid Taani heaoluriik ja Taani
kroon on kindlasti turgude silmis kindlasti väiksema riskiga kui meie kiirelt
arenev riik.
«Meile on vajalik just kiirem eurotsooniga liitumine, et maandada neid riske,
mis majanduses on tekkinud. Eurotsooniga liitumine annaks rahvusvahelistele
turgudele kindlustunde, et Eesti on üks osa rahaliidust ja et võimalikud riskid
on hajutatud,» märkis Põder.
Eesti valitsus otsustas mullu, et eurole ülemineku täpset aega praegu ei
määrata, kuna Eesti pole suutnut täita eurotsooniga liitumiseks vajalikku
inflatsioonikriteeriumi.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
