Tehnika
 |
Netikasutajad muutuvad aina kärsitumaks (17)
26.05.2008 00:01
Kuldar Kullasepp, vastutav toimetaja
Ettevõtte juhi Jakob Nielseni sõnul on selgelt märgata
internetikasutajate käitumise muutumist. Ilma konkreetse eesmärgita
kolatakse internetis üha harvem ringi. Kasutajad teavad, mida nad
soovivad ning kuidas selleni jõuda. |
| |
|
|
Internetikasutajad muutuvad üha kärsitumaks ning tahavad, et nende otsitud info oleks veebilehel esikohal. Samas ei soovi inimesed kasutada programme, mis võimaldavad näiteks portaalide avalehtede sisu ise valida.
Foto: SCANPIX |
|
|
|
|
Samuti tõi uuring välja tõsiasja, et üha suurem hulk netikasutajatest tunneb vastumeelsust veebikülgede nende elementide vastu, mis neid ei huvita ja mida nad vajalikuks ei pea.
Ajaga on kasvanud ka inimeste oskus internetti kasutada. Kui üheksa aastat tagasi sai internetis alati oma asjad aetud 60 protsenti uuringus osalenutest, siis tänavu oli vastav näitaja juba 75 protsenti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ivar
http://www.useit.com
olavsu1
weebiotsing pole enam see mis ta vanasti oli. see on nüüd poeotsing
|
|
Nielseni sõnul on sellisel arengul kaks põhjust. Esiteks on tublisti arenenud veebidisain ehk internetilehed on muutunud kasutajasõbralikumaks, nende kujundus on loogilisem ja otsitava leiab märksa hõlpsamalt üles.
Teiseks on arvutikasutajad kõikvõimalike interaktiivsete keskkondadega harjunud ning neil on tekkinud teatav vilumus.
Samas kaasneb vilumusega ka teatav rutiin ning seetõttu peavad netikasutajad nende jaoks tarbetuid elemente veebilehtedel aina häirivamaks.
Nielseni sõnul on internetikasutajad tervikuna alati üsna resoluutsed ja kannatamatud olnud, kuid nüüdseks on nende suhtumine muutunud enneolematult nõudlikuks.
Soovitakse, et veebiküljelt leiaks kohe, esimese pilguga üles selle, mida sinna vaatama või lugema on tuldud.
Kuid Nielsen märkis, et kummalisel kombel pole netilehtede loojad seda tendentsi veel märganud ega mõista oma külastajate muutunud suhtumist.
«Veebilehtede tegijad ja haldajad usuvad endiselt kaljukindlalt, et inimesi huvitab kõik, mida nad oma lehtedele panevad,» ütles Nielsen uudisteagentuurile BBC.
Tegelikult aga ei dikteeri veebilehtede pidajad enam ammu, mille vastu inimesed huvi tunnevad, vaid netikasutajad liiguvad nendele lehekülgedele, kus neid huvitavaid materjale pakutakse.
Huvitava leiuna tuli Nielseni uuringust välja, et kasutajad ei soovi veebilehtedele erinevaid programmikesi, mis võimaldavad näiteks portaalide avalehti isikupärastada ehk valida, milliseid uudiseid seal näidatakse.
Samas kasutavad selliseid programme üsna usinalt suhtluskeskkonnad nagu Facebook ja Orkut.
Uuringust selgus, et muutunud on ka stardipunkt, kust inimesed oma rännakuid internetis alustavad. Kui veel 2004. aastal alustas 40 protsenti inimestest veebis liikumist brauseri avalehelt, mille nad oma vajadustest lähtuvalt ise endale valinud olid, siis tänavuse küsitluse andmeil alustab oma lemmiklehelt vaid 25 protsenti netikasutajaist. Kõik ülejäänud alustavad netikasutamist hoopis otsingust.
Seejuures toonitas Nielsen, et ka otsingumootoritel on veel küllaga arenguruumi. «Väga tihti võib näha, et inimestel jääb otsitav netiavarustest siiski leidmata.»
Maailma menukaim otsingumootor Google võivat end aga üsna muretult tunda, sest seda saavat ohustada vaid mõni uus ja oluliselt parem otsingumootor. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
|
