Üha uusi rekordeid purustav naftahind lööb lisaks autosõitjatele kõige valusamalt energiamahukaid tööstusharusid, näiteks keemia- ja tselluloositööstust.

Eile Pirital kaatrit tankinud Balti Merekaatrite hooldusjuhi Viljo Ilvese sõnul tunnevad paadiostjad aina enam huvi kütusesäästlike kaatrite vastu.
Foto: Mihkel Maripuu

Ehkki kütusehind tanklates ronib üha lähemale 20 kroonile liitri kohta, pole eratarbija jaoks mootorikütuse hind veel taluvuspiiri ligidal.

«Keskmised ja jõukamad inimesed kulutavad kuus mootorikütusele mõnisada krooni enam, see ei löö neid veel maha,» sõnas majandusekspert Heido Vitsur. «Kel on kitsas, tõmbab pisut oma sõitmisi kokku, aga Eestis on palju firmaautosid, mille puhul kütusehind juhile palju ei loe.»

Küll mõjutab eratarbijaid, sõltumata nende jõukusest, toasooja kallinemine, kuna kütteks enamasti kasutatava maagaasi ning õli hinnad on seotud muude energiakandjate hindadega.

«Räägitakse, et sügiseks prognoositakse gaasi kallinemist 40 protsendi võrra, aga jumal teab, mis sügis tegelikult tuua võib,» tõdes Vitsur. «Kui vähekindlustatud inimesi bensiiniliitri hind eriti ei puudutagi, siis toasooja hind mõjutab absoluutselt kõiki.»

Ehkki kerkiv kütusehind on mõru pill ka transpordiettevõtetele, mis kaudselt mõjutab ka kõigi tarbekaupade lõpphindu, ei tohiks hinnatõus veel Eesti ettevõtete konkurentsivõimet kahandada, kuna kütusehinnad liiguvad samas tempos kogu Euroopas.

Väetisetehas Nitrofert on hiljuti ajalehele Põhjarannik tunnistanud, et energiahindade tõus on pannud ettevõtte juba praegu raskete valikute ette. Nii ettevõtte tooraine kui tootmisprotsess sõltuvad peamiselt energiahindadest.

Soomes on paljudel tööstustel, sealhulgas sealsetel tselluloositööstustel, Olkiluoto tuumajaamadega omad sidemed, mille järgi ettevõtetele müüdava elektrienergia hind ei sõltu maailmaturuhinnast. «See teeb näiteks Kunda tselluloositehasel konkureerimise raskeks,» tõdes Vitsur.

Eile üle 135 dollari ulatunud naftabarreli hind annab ilmselt lootust arvukatele investoritele, kes tänavuse aasta alguses panustasid naftabarreli kerkimisse 200 dollarini veel selle aasta jooksul.
Eesti eksperdid tunnistasid toona paanika enneaegseks ning selgitasid seda investorite ülereageerimisega ärevatele signaalidele.

«Ma julgen ka praegu ennustada, et 200 dollarini hind ei lähe,» kinnitas transiidiekspert Raivo Vare. «Nüüdne hind on juba majanduse taluvuse piiril ja naftatootjad on ka huvitatud, et turg püsiks.»

Vare kinnitas, et ka kütuste tootjad ja edasimüüjad on huvitatud, et hind taluvuspiiri ei ületaks. «Nad võivad selleks olla sunnitud ka oma kasumite arvel kompromisse tegema,» lisas ta.

Samas andis Vare mõista, et üleilmsel turul võivad tegutseda jõud, kes oleks valmis ka nafta hinnalangusele aktiivselt vastu töötama. «Kui hinnad hakkavad langema, siis julgen küll ennustada, et üks kahest suurimast naftat tootvast riigist astub samme, et hind uuesti tõusule pöörata,» sõnas ta.

Suurimad naftatootjad maailmas on Saudi Araabia ja Venemaa.

Ometi pole naftahinna pidurdamatu tõus ka naftatootjate huvides, kes Vare sõnul pole nii lollid, et seda praegu kuidagi soodustada.

«See on praegu ohtlik, sest nagu OPEC 1970. aastate naftaembargost õppis, toob järsk hinnatõus kaasa igasuguste alternatiivsete energiaallikate pealetungi, mis pole neile kasulik,» märkis transiidiekspert.

Eile Pirita jahisadamas merekaatrit tankinud Balti Merekaatrite hooldusjuht Viljo Ilves kinnitas, et ka kaatrite ostjad on viimasel ajal oma eelistusi muutnud, üha rohkem nõutakse säästlikumaid diiselmootoriga kaatreid.

Balti Merekaatrite müügijuhi Olle Uussaare sõnul ostetakse praegu pigem konkreetseteks ülesanneteks mõeldud kaatreid. «Klassikalist lihtsat kaatrit, millega pärast tööpäeva merel käia, küsitakse märksa vähem,» nentis ta.

Selle põhjused peituvad Uussaare sõnul aga pigem üldises majanduslikus olukorras. «Kui inimesel juba kaater on, siis ta ilmselt väga ei vaata, kas see võtab tunnis kütust viis liitrit rohkem või vähem,» sõnas kaatrite müügijuht.

Näiteid kütuseliitrihindadest Euroopas

Riik    Bensiin    Diislikütus
Belgia    24,68    22,16
Eesti    17,60    19,45
Hispaania    18,79    16,54
Itaalia    23,35    24,21
Läti    16,49    17,60
Leedu    17,03    18,19
Norra    25,86    26,05
Poola    19,82    19,38
Rootsi    22,68    24,36
Saksamaa    22,31    22,41
Soome    23,69    21,57
Suurbritannia    22,17    24,46
Tšehhi    19,70    20,32
Venemaa    10,54    9,63

Allikas: ajalehe Dagens Nyheter võrguversioon; hinnad antud Eesti kroonides