Postimees Laupev
 «  26.mai 2007  » 
На русском 
Gallup
Kus plaanite veeta oma suvepuhkuse? (2288)
Puhkan Eestis
 61.01%
Puhkan välismaal
 14.99%
Vedelen kodus
 7.34%
Ma ei puhkagi
 16.66%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Eesti uudised > Tallinn 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Pelikan kutsus doonoreid teatrisse
24.05.2007 00:01
Kaia Otti, Postimees


Vene draamateatri ees viipab möödujatele hiigelsuur pelikan. See pole tegelane etendusest, vaid hoopis doonorluse maskott. Ettevaatlikult lestadega jalgu üksteise ette seades tatsab pelikan koos järgmise doonoriks pürgijaga läbi teatri luksusliku fuajee saali poole.

 
Sõbranna soovitusel doonoriks hakanud Stanislav Popkovi kõhedus asendus verd loovutades hea enesetundega.
Foto: Raigo Pajula

Ankeet täidetud ja arstiga vesteldud, ulatab medõde mulle läbipaistva plastikust voolikutega kotikese. Järjekorras oodates soovitatakse aega sisustada mahla joomisega.

Vaikses saalis on õhkkond kui pidulikul aktusel, siit-sealt on kuulda tasast jutustamist. Nii palju naeratavaid meditsiinitöötajaid korraga ühes ruumis pole ma varem kohanud. Täname, et tulite, kostab igal sammul.

Üliteravad «relvad»

Parem või vasak käsi? See küsimus on mõeldud rohkem neile, kes juba varem arste ja õdesid oma veenide kallale lasknud. Hoogsalt varrukat üles käärides heidan eresinisele lavatsile. Esimene sutsakas on mul juba paar minutit tagasi saadud, kui sõrme otsast väike vereproov võeti.

Selle protseduuriga meenub alati, kuidas lapsepõlves kooliarst karbikesest õiget torkerelva otsides teatas, et küll on jama, kõik vanad ja nürid! Tõesti, see oli hullupööra valus. Tänapäeval on «relvad» ühekordsed, imepeenikesed ja üliteravad.

Siuh-säuh käib desinfitseerimisvahend üle veeni. Nüüd tuleb väike parmuhammustus, hoiatab õde Astrid Kroonmäe ja tõmbab žguti õlavarre ümber pingule. Tegelikult on aga parmu hammustus palju valusam kui verevõtmine.

Pigem tekitab kõhedust teadmine, et kohe minnakse su veeni ja kõige kallima vara, vere kallale.

Minestada, õigemini hõljuvasse olekusse sattuda on soodumus ennekõike meestel või esmakordselt doonori rollis noortel. Eraldi kontingendi moodustavad inimesed, kel kipub minestus peale juba siis, kui arsti või õde eemal kõndimas näevad.

Kuigi Põhja-Eesti verekeskuse väljasõidupäevadel annab verd umbes sada inimest, napib tagavarasid ikka. Selles on süüdi viimasel ajal iga päev juhtuvad rasked liiklusõnnetused ja keerukad operatsioonid.

Eluaegsed doonorid

Põhja-Eesti verekeskuse hingekirjas on eluaegseid doonoreid, kes verd loovutama hakanud kohe, kui vanus lubab. Musternäiteks on Raplamaal elavad kaksikvennad, kes on verd loovutanud rohkem kui sada korda.

Staažikad doonorid ootavad iga doonoripäeva rõõmuga ja teevad kalendrisse märkmeid, millal järgmine tuleb. Vereloovutus on põhimõtteliselt sama mis aadrilaskmine. Viimast kasutati tervise parandamiseks juba vanal ajal.

Erinevalt linnalegendidest tunneb valdav osa end pärast vereloovutust hästi. Olemine on justkui kergem, pea klaarim. Ja hinges on tunne, et oled midagi head ja suurt korda saatnud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  


Gallup
Kus plaanite veeta oma suvepuhkuse? (2288)
Puhkan Eestis
 61.01%
Puhkan välismaal
 14.99%
Vedelen kodus
 7.34%
Ma ei puhkagi
 16.66%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu


 
Elu
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Tallinn
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
14:29 Noble'il valmib 500-hobujõuline M15

14:16 Karastusjookides leiduv säilitusaine kahjustab DNAd

14:14 Eraisikute deklareeritud tulu kasvas aastaga üle viiendiku
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed