Tervis

Sellise huviga läksin mõni aasta hiljem gestaltteraapiasse ja leidsin, et midagi sellist siiski ei toimu. Kurb on kuulda, et ka praegu räägitakse mõnes ülikoolis psühholoogiatudengitele, et gestaldis tehakse eksperimente stiilis «inimesed pannakse tuppa kinni...».

VIIMASED KOMMENTAARID raske juhtum to ying yang Tahad öelda, et ülim  rahulolu iseendaga  viib elus edasi? Kui  sul vähegi  mõtlemisvõimet on,  siis saad... ying yang to raske juhtum Kullake, just  sinusugune peaks seal  käima --raske  juhtum Mille peale sa  õige vihane oled? Et  teise... Teised kommentaarid

Otsides tuge

Gestaltteraapia ei ole mingi tehnika ega kollektsioon tehnikatest. See ei ole konfliktide tekitamise või probleemilahenduse struktureeritud meetod, samuti pole see suunatud ülemäärasele pingete väljaelamisele.

Gestaltteraapia põhikontseptsioonid on filosoofilised ja esteetilised, mitte tehnilised. Gestaltteraapia on eksistentsiaalne ja fenomenoloogiline ning alles selle järel eksperimentaalne ja kogemuslik.

Inimese elukogemus ja õpitu loob originaalse taustsüsteemi, kuhu uusi kogemusi paigutada, seega toetab selgeks saanud viisi elada tuttavlikes piirides ja lubatud põnevuses. Kõik see, mida oma harjumuspärasesse süsteemi paigutada ei osata, läheb teadlikkuse jaoks sageli kaduma, jääb läbi seedimata «tükina» mõtteisse tiirlema või tõkkena takistama võimaliku edasiarengu teed.

Enamasti ei tule teraapiasse need inimesed, kes tunduvad ümbritsevatele kummalised või «hullud», vaid just need, kes tunduvad kõige kohanenumad, sotsiaalsesse keskkonda hästi sobitunud ja ümbritsevatele «mugavad».

Seda põhjusel, et omapärastel inimestel on oma väljakujunenud stiil, millesse nad integreerivad uusi kogemusi. Nad lähenevad elule aktiivselt ja algatusvõimeliselt.

Teraapiat vajavad sageli just need, kes on kinni ärevuse ja rahulolematuse kännu taga, teevad oma suhetes ja töös midagi muud, kui tegelikult teha tahaks. Neil jääb puudu toest, mida nad vajavad igas uues ja ootamatus olukorras, nad on õppinud kohanduma väliste nõudmiste järgi ning on tegelikult õnnetud.

Toetuse puudumine tekitab ärevustunde – soovime ju tunda ennast kindla ja kontrollivana kõigis ette tulevates olukordades. Samas on uudsus ja ebakindlus jällegi tee uutele lahendusviisidele. Seda ajutist tasakaalu puudumist tunnetame just arengu piiril kõikudes, olukordades, kus meil on üks jalg tundmatuses ja teine tuntud maal.

Sisemine tugi

Kui oleme avatud ja lubame endale erutust, mis tekib teadmatusest, unustame kartuse sattuda ootamatusesse, mida ei kontrolli, siis anname endale võimaluse leida tasakaalu ja tänu sellele võita toetuspinnas, mis meie jalge all kasvama hakkab.

Sellist avastamisvalmidust võib näha igas lapses, keda väljapeetuse ja tsiviliseerituse nõudmised ei ole veel tasakaalustatuks sotsialiseerinud.

Sisemine tugi tähendab tegelikult seda, et ma võin tunda end pisut ebakindlalt uutes olukordades, aga ma ei põgene, sest tean, et elan selle tunde üle – esimene ebakindlus ei realiseeru tingimata kohe talumatuks ärevuseks.

Kuidas terapeut oma klientide sellist arengut toetada suudab, sõltub sellest, kuidas ta oskab iseennast toetada ning kui teadlik ta on kliendis peituvatest ressurssidest. Hea terapeut ei kasuta tehnikaid, ta kohaldab iseennast situatsioonile kõigi oma teadmiste, oskuste, elukogemustega.

Gestaltteraapias kasutatakse ära kõike, mis on silmaga nähtav, ning liigutakse väikeste sammudega edasi selle poole, mida klient saab kogeda ja suudab vastu võtta.

Imesid ei sünni

Teraapia on aeganõudev protsess, see pole maagia või imetegemine. Äkilised imelised tulemused ei saa kunagi olla püsivad, neile järgnevad enamasti tagasilangused ja negatiivne reaktsioon.

Kiirete imede tagaajamine on austuse puudumine kliendi eksistentsiaalse kitsikuse suhtes. Kui terapeut ei aktsepteeri klienti sellisena, nagu ta praegu on, ja püüab manipuleerida teda sinna, kus ta peaks olema, siis ei arene inimesel ka uut teadlikkust olukorrast ega teki iseseisvust oma arengu suunamisel. Sellises töös peatub ka terapeudi enda areng.

Gestaltteraapia ei ole suunatud kliendi koolutamisele ega trikkide ja katsete tegemisele kliendi eneseusu arvel, see on eksistentsiaalne lähenemisviis, mis austab inimese enda valikuid ja vabadusi ning usub, et iga inimene on iseenda ekspert ja kõige õigem hindaja.

Ajaloost:

• Sõna «gestalt» tähistab terviku kontseptsiooni; see on tervik, mis on midagi enamat kui tema osad või osade summa.

• Sõna «gestalt» tuli psühholoogia sõnastikku Wolfgang Kölerilt, kes rakendas põhimõtteid oma väljateooriast probleemide tajumise ja lahendamise juures.

• Teraapiasse on hiljem lisandunud Wilhelm Reichi nägemus organismi eneseregulatsioonist ja arusaamad sellest, kuidas inimese füüsis väljendab tema psüühilist karakterit.

• Praktiline fookus kehateadlikkuse kohta tuli gestaltteraapia ühe looja Laura Perlsi kaudu, kes oli väljaõppe poolest algselt hoopis psühhoanalüütik.

• Lisa loe: www.gestalt.ee

Allikas: PM

---------------------------------------------------------------------

Jelena lugu:

> Loe edasi