|
Nelja ülikooli (Cambridge, Oxford, Harvard, Toronto) koostööprojekti
OpenNet Initiative (ONI) raames uuriti internetitsensuuri kokku 41 riigis.
Uuringust selgus, et uuritud riikidest tervelt 25 tsenseerib teatud sisuga
veebilehti, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | 555
Võimalusest netitsensorina ühiskonnaelus kaasa lüüa unistavad kindlasti väga paljud. Teiste tagant u...
pilaatus
Kas sa pontius tead üldse, mida sõnavabadus tähendab?
|
|
Samas jäeti uuringust välja Põhja-Korea ja Kuuba, kuna neid peeti liiga
ohtlikuks, et seal uuringuid läbi viia.
«Viie aasta eest tegelesid interneti aktiivse tsenseerimisega kõigest mõned
üksikud riigid, nagu Saudi Araabia, Hiina ja Iraan. Nüüd on selliseid riike üle
paarikümne,» ütles John Palfrey Harvardi ülikoolist. «Meil on põhjust selle
pärast muretseda, sest tsensuur internetis on potentsiaalne oht inimõigustele,
poliitilisele teisitimõtlemisele ning majandusarengule üle maailma».
Raportis kirjeldatakse kolme põhilist tsensuuri kehtestamise põhjust. Esimene
on poliitiline, mis seisneb näiteks opositsiooni veebilehtede sulgemises. Teine
levinud põhjus on sotsiaalse iseloomuga – osa riikidest üritab iga hinna
eest takistada ligipääsu pornograafilise sisu või hasartmängudega seotud
veebilehtedele. Kolmandaks nö ahistatute grupiks on riiklikku julgeolekut
ohustavad äärmuslaste ja terroristide veebilehed.
Analüüs kinnitab, et Hiina, Saudi Araabia ja Iraan on jäänud peamisteks
jõuvõtete rakendajaiks. Neis riikides on lisaks pornograafiale ebamoraalseks
tunnistatud ka mitmed poliitilised, religioossed ning inimõiguste alased
veebilehed.
Ülejäänud riigid on tsensuuri osas valivamad. Näiteks Süüria ja Tuneesia
teevad takistusi peamiselt poliitilise sisuga materjalidele ligipääsemisel.
Birma ja Pakistan blokeerivad aga peamiselt riiklikku julgeolekut ohustavate
rühmituste saite.
Huvitavaks nähtuseks on Lõuna-Korea, mis piirab ligipääsu vaid ühele
teemale – kommunistliku põhjanaabriga seotud veebilehtedele. Kui üritada
Lõuna-Koreast avada teatud Põhja-Korea veebilehti, suunatakse sind politsei
lehele, kus on järgnev tekst: «See, mida sa üritasid, on illegaalne ning me
teame su IP-aadressi.»
Viie aasta eest tegeles suur osa internetitsensoritest peamiselt
ingliskeelsete materjalide leviku piiramisega, nüüd on aga rõhuasetus üha enam
kaldunud ka nö sisevaenlasega võitlemise poole.
Blokeerimine ei hõlma mõnikord mitte vaid üksikute rühmituste veebilehti,
vaid palju suuremaid rakendusi, nagu Google Earth, Skype ja YouTube. Juhtunud on
ka seda, et blokeering pole püsiv, vaid on ajastatud teatud sündmuseks, näiteks
valimiste ajaks.
Uuringus välja toodud 25 internetti tsenseerivat riiki on Araabia
Ühendemiraadid, Aserbaidžaan, Bahrein, Etioopia, Hiina, India, Jordaania,
Liibüa, Lõuna-Korea, Maroko, Myanmar, Omaan, Pakistan, Saudi Araabia, Singapur,
Sudaan, Süüria, Tadžikistan, Tai, Tuneesia, Türkmenistan, Usbekistan ja
Vietnam. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
