Auto

Viise, kuidas sellises olukorras käituda, pakuvad etiketiõpikud ja džentelmenide käsiraamatud õige mitmesuguseid.

VIIMASED KOMMENTAARID mrtn Hahah, milline pikk  ent suurepärane  sissejuhatus! Tore, et  autoajakirjanduseski  leidub  innovatiivsus... Teised kommentaarid

Esimene soovitus on tavaliselt midagi selles vaimus: «Sellisel puhul härrasmees naeratab ning väljendab vastavate žestide ja hüüatustega (ei pruugi olla artikuleeritud) meeleliigutust. Keelatud pole embamine ja suudlemine. Mingil juhul ei tohi väljendada üllatust või segadust! Kindlasti mõjub hästi ettepanek sündmust mõnes peenes restoranis tähistada, lillede ja mälestusesemete kinkimine.»

Noorukist sirgub mees

Sedasorti käsiraamatute autoritel, vilunud elukunstnikel, on muidugi lihtne selliseid kuivi õpetussõnu tulistada, sest nemad arvatavasti enam isegi ei mäleta, millal nad ise esimest korda sellised olukorras olid. Ja tagantjärele on muidugi kõik kole targad.

Edasi lähevad käsiraamatute soovitused mingil määral lahku. Mõned soovitavad ettekäändeks tuua, et sündmust tuleb ju ometi klaasikese šampanjaga tähistada, ning poodi tõtata, et enam mitte kunagi tagasi tulla.

Teised jälle soovitavad lõpetada leping kaabeltelevisiooni- ja internetiühenduse pakkujaga, pakkida reisikotti paar puhtaid sokke, aastakäikude kaupa köidetud ajakirja FHM numbrid ning alles siis lahkuda.

Kolmas koolkond on aga seisukohal, et mees pole mingi mees, kui ta aeg-ajalt mõnd valusat hoopi vastu ei suudaks võtta.

«Võta seda kui väljakutset!» meenutavad nad motivatsiooniõpikutest tuttavat õõnsakõlalist hüüdlauset ning soovitavad lihtsalt auto välja vahetada. Sellise vastu, mis mahutaks naise, lapse, lapsevankri, lutipudeli, siniste silmadega kaisukaru ja tosin pakki mähkmeid.

Arvestades, et enamasti on mees, keda selliste uudistega üllatada võidakse, juba elu mingil määral sisse seadnud – ostnud korteri, sõlminud kaabeltelevisioonifirmaga lepingu spordi- ja täiskasvanutekanalite vaatamiseks, suutnud majanaabreile selgeks teha, milline on tema parklakoht, ja vormistanud ajakirja FHM pikaajalise tellimuse –, on viimane variant muidugi kõige valutum. Ehkki väga valus on seegi.

Sest paraku näevad peaaegu kõik pereautod välja sellised, et nende roolis võib end õnnelikult tunda ainult 52-aastane arveametnik, kellele teevad liiga mao ülihappesus ja higistavad jalad ning kelle suurim rõõm siin elus on iganädalane pudel lahjat õlut, mille ta palgatööst priidel hetkel aianurka ehitatud saunaköksi eesruumis naise etteheitva pilgu all ära võib juua. Seda muidugi vaid sel juhul, kui ta on lubanud järgmisel päeval muru niita, ära vahetada köögikraani tihendi ja vaibad kloppida.

Altea XL murrab müüte

Õnneks on nüüd olemas Seat Altea XL, mis teeb noorusega hüvasti jätmise senisest palju valutumaks. Altea XL on üks praktilisemaid pereautosid – vaata kust otsast tahes –, mis iial mõne autotehase koosteliinilt maha veerenud, aga ei meenuta pereautot ei välimuselt ega sõiduomadustelt mitte üks raas.

Väljanägemiselt sarnaneb Altea XL oma õdedest-vendadest pigem sportliku Leóni kui autoelamu mõõtu Alhambraga.

Kindlasti on lennukas kerekuju üks Altea XLi trumpe, sest keegi ei taha ju, et tema auto kuulutaks kõigile, et selle roolis istub gaasivalude, tulevate hammaste või lihtsalt jonni pärast nutva lapse pärast kuus ööd sama hästi kui magamata mees, kes sõidab mähkmete odavale väljamüügile.

See poleks ju põrmugi seksikas ja Altea XL midagi sellist ei teegi. Pigem annab see teada, et omanik on end jõusaalis nii lihastesse pumbanud, et ei mahu väiksemasse autosse ära, või armastab lihtsalt enda ümber avarust.

Autotootjate seas levinud väärarusaama, et pereauto peab tapvalt igav välja nägema, on Seat seega murda suutnud. Automaailma teisest müüdist, et kirstja välimusega pereauto kapoti alla sobib firma kõige vanem, väiksem ja jõuetum mootor, pole pärast Seati etteastet samuti suurt midagi järele jäänud.

Vinged mootorid

Puhtpraktilistel põhjustel. Sest kui lapsele peaks tagumikule vill tekkima, kui piim on välja tulles juba liiga veidrat värvi (nagu see enamasti on) või kodus lõppevad mähkmed, peab noor isa ju kriisiolukorra operatiivselt lahendama.

Ta peab hüppama autorooli ja kihutama apteeki, et tuua villivastast salvi, sõidutada kohale puiklev perearst või järjekordne mähkmemägi, millest hiljemalt nädala pärast midagi alles pole.

Altea XLi mootorivalik on koostatud just selliseid eriolukordi silmas pidades. Sealt leiab küll ka sellise imeliku mootori nagu 1,6-liitrine bensiinimootor, aga ilmselt on see mõeldud juba kogenud lapsevanematele.

Eriti vinged on muidugi Seati moodsad diiselmootorid, sest need suudavad Altea XLi väga kiiresti edasi liigutada; töötavad samas nii vaikselt, et autos magav laps üles ei ärka, ja võtavad nii vähe kütust, et mähkmete ostmiseks ei pea laenu võtma.

Kõiki neid omadusi kroonib muidugi Altea XLi juhitavus. Enam ei ole mingit põhjust osta pereautot, mis allub juhile tõrksamalt kui hästi häälestatud võidusõiduauto.

Ka tähelepanuväärselt heal juhitavusel on tegelikult natuke igavapoolne ja praktiline põhjendus: et noor isa saaks sel päeval, kui pole tema kord lapsevalves istuda, ajakirja FHM värsket numbrit tooma sõites kõrvalistel teedel veidi lõõgastuda.

2,0TDi 16V

> Loe edasi