Polli aiandusuuringute keskuse tootmisdirektor Villu Võsa rääkis ajalehele Sakala, et sealsetes aedades õitsevad rikkalikult õuna- ja pirnipuud, aga ka marjapõõsad ja kirsipuud.

Mesinik Antu Rohtla nentis, et kui ilmastik alt ei vea, võib tänavu palju mett saada. «Mesilased talvitusid edukalt, pered on suured ja esimene korje pajudelt pani pered arenema,» kiitis mesinik.

Tema ütlemist mööda said mesilased varakevadel pajudelt palju nektarit, siis aga sulges külm mesilinnud tarudesse. Pärast kevadise külmalaine möödumist hakkas paju taas õitsema, praegu aga käivad mesilased korjel juba viljapuudel ja võililleväljadel.

Ühe päeva jooksul toovad nad tarru kuni paar kilogrammi nektarit. «Mesilased on juba hoolega nektarit tarru toonud. Kui võililled ära õitsevad, tuleb väike vaheaeg. Peakorje aga alles seisab ees. See tuleb siis, kui õitsevad vaarikad, ristikheinad ja põdrakanepid,» selgitas Rohtla.

Põllumehed võivad loota head teraviljasaaki, sest taliviljapõllud said talvel vähe külmakahjustusi.

«Mullusega võrreldes on taliteravili seekord talve üle elanud suhteliselt hästi,» nentis maaviljeluse instituudi vanemteadur Heino Lõiveke. «Isegi hilised külvid jõudsid pisut võrsuda ja näevad välja üsna head, varased aga kasvasid pika ja sooja sügise tõttu üle ning neil on lumiseene kahjustus tugevam.»

Põllumajandusuuringute keskuse Viljandi katsekeskuse agronoom Madis Muks rääkis, et talvel sai põldudel veidi kahjustada talioder, kuid talinisu ja -rukki oras on ühtlaselt tihe. «Ka suviviljad on ühtlaselt tärganud ning kõik oleneb nüüd ilmast. Paraja niiskuse ja soojusega võib ka suviviljasaak hea tulla,» arvas Muks.

Agronoom kõneles, et ka heintaimede kasvu mõjutas ebasoodne ilmastik - varakevadise soojalainega hakkas rohi sirguma, kuid peagi saabunud külm võttis kasvu kinni.

«Neist heintaimedest, mis hakkavad juba pead looma, head rohusaaki ei tule. Neist, mis veel ei loo, võib asja saada,» pakkus Muks. Tema teada on põldudel pealoomist alustamas näiteks kerahein.