Tänasel istungil kiitis valitsus heaks maksumuudatuste paketi, mis koosneb peamiselt tulumaksu- ja aktsiisimuutustest. Postimees Online avaldab rahandusministeeriumi selgitused maksumuudatustele.

Valitsus leppis kokku, et:

2) tulumaks alaneb lisaks juba praegu seaduses olevale üheprotsendilisele vähenemisele aastatel 2008-2009 ka järgnevatel aastatel, jõudes aastaks 2011 18 protsendini;

3) alates järgmisest aastast kehtestatakse täiendav maksuvaba tulu juba alates pere esimesest lapsest;

4) füüsilisest isikust ettevõtja vabastatakse oma metsast saadud metsamaterjali müügi tulu tulumaksust 45 000 krooni ulatuses aastas sarnaselt põllumajandusettevõtjaga;

5) alkoholiaktsiis tõuseb lisaks juba praegu seadustatud 10-protsendilisele kasvule aasta alguses juulis veel täiendavad 20 protsenti;

6) tubakaaktsiisi määr tõuseb juuliks 2008 EL miinimummäärani ehk ca 1002 kroonini 1000 sigareti kohta;

7) bensiini ja diiselkütuse aktsiisimäärad tõusevad 2008. aasta jaanuarist EL miinimumtasemele – bensiini puhul 5 620 kroonini 1000 liitri kohta ja diislikütuse puhul 5165 kroonini 1000 liitri kohta;

8) maagaasile kehtestatakse aktsiis määraga 157 krooni 1000 m3 kohta;

9) EL liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatavale põlevkivikütteõlile kaotatakse ja kehtestatakse aktsiis määraga 235 krooni 1000 kg kohta;

10) elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 50kr/MWh kohta (5 senti/KWh). Aktsiis asendab seni tootjatele kehtinud CO2 saastetasu. Sellega seoses tavatarbija jaoks hinnatõusu ei tule.

Maksumuutuste mõju eelarvele on kahesuunaline

Tulumaksusoodustused vähendavad ühest küljest maksutulusid, aktsiisid teisalt tõstavad aga eelarvesse laekuvaid maksusummasid. Vaadates maksude struktuuri ja laekumist nelja aasta perspektiivis, sest just nii kaua võtab aega kõigi muutuste täielik jõustumine, võib öelda, et kui tuleval aastal korjab riik inimestelt aktsiisidena rohkem ära, kui tulumaksusoodustustega kätte jätab, siis juba 2009. aastal pilt muutub ning nelja aasta kokkuvõttes alanevad maksutulud nende otsuste tagajärjel 4,7 miljardi võrra.

Aktsiisitõusud toovad tuleval aastal eelarvesse 2,2 miljardit krooni, aastal 2009 1,6 miljardit krooni ja aastal 2010 1,2 miljardit lisakrooni võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga.

Riigieelarve tulusid vähendab maksuvaba tulu tõstmine järgmisel aastal umbes 357 miljoni krooni võrra. NB! Ülalolev tabel arvestab vaid istuva valitsuse poolt teostatavaid maksumuutusi. Et eelmise valitsuse poolt seadustatud tulumaksumäära 1-protsendiline vähenemine tuleval aastal vähendab maksutulusid veel 965 miljoni krooni võrra, laekub riigieelarvesse tuleval aastal 1,32 miljardi krooni võrra vähem tulumaksu. 2009. aastal vähendavad eelmise valitsuse poolt otsustatud tulumaksumäära vähenemine ja selle valitsuse otsus maksuvaba tulu tõusu kohta kokku eelarvetulusid 1,8 miljardi krooni võrra. Lisaks vähendab 2009. aastal maksulaekumist ligikaudu miljardi krooni võrra täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest. 2010. aastal vähendavad tulumaksusoodustused maksulaekumist aga juba 3,3 miljardi ja 2011. aastal enam kui 5 miljardi krooni võrra.

Maksumuudatuste mõju inflatsioonile

Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude varasema tõstmise tulemusena rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2011. aastal 3-3,1 protsendini, mis muudab hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise 2011. aastal tõenäolisemaks, kui see oleks maksude järk-järgulise tõstmise stsenaariumi puhul.

Ehkki aktsiisitõusud toovad tuleval aastal kaasa kõrgema inflatsiooni, kasvavad palgad endiselt hindadest kiiremini – järgmisel aastal on keskmise palga reaalkasv ehk see lisaraha, mis peale hinnatõusu mahaarvamist järele jääb, 6 protsenti, 2009. aastal 6,4 protsenti, 2010-2011 aastal aga juba 7,5 protsenti.

Juba kokku lepitud pensionitõusude järel tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 20,5 protsenti – 3769 kroonini.

Maksumuudatused ja maksukoormus

Kavandatavad aktsiismuutused ei too kaasa märkimisväärset maksukoormuse tõusu. Tuleval aastal maksukoormus küll tõuseb 0,2 protsendipunkti võrra, ent juba alates aastast 2009 hakkab see langema ja aastal 2010 alaneb alla 30 protsendi.

Maksumuudatuste mõju kaupade hindadele

Aktsiisitõusud tooksid kaasa bensiiniliitri umbes 1,3 kroonise ning diisli umbes 1,6 kroonise hinnatõusu. Keskmine sigaretipakk kallineks umbes 10 krooni ja 60 senti. Pooleliitrise õlle hinnale lisanduks 55 senti ja pooleliitrise viina hinnale 11 krooni ja 70 senti. Elektri kilovatt-tund tavatarbijale ei kallineks, kuna samal ajal alanevad tootjatele kohaldatavad saastetasud. Kõik arvutused hõlmavad aktsiisidelt arvestatavat käibemaksu.