|
Ümbrikupalka sai Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori
juhataja Evelin Ahermaa sõnul 2006. aastal 11 protsenti töötajatest (2005. a 12
protsenti) ning peamiselt ehitussektoris. Seejuures moodustas ümbrikupalk
keskmiselt 51 protsenti ümbrikupalka saanud töötajate netotöötasust.
Hinnanguliselt jäi ümbrikupalkade tõttu riigieelarvesse laekumata 2,2
miljardit krooni sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et hea
meel on selle üle, et illegaalse palga osakaal tänases palga konkurentsi
tingimustes ei ole suurenenud, vaid on isegi vähenenud.
«Ka ameti analüüs näitab, et uued tööturule sisenejad saavad tasu ausalt. See
on selge märk sellest, et teadlikkus maksude mittetasumise ohtudest on
tööjõuturule sisenejatel kõrge,» ütles Veermäe. Ta lisas, et seal, kus
ümbrikupalka juba saadakse, on suhtumist keerulisem muuta. Kõige suuremad
probleemid on jätkuvalt ehitussektoris, kus palgasurve on väga tugev.
Ehitussektoris makstavad ümbrikupalgad moodustavad hinnanguliselt 45
protsenti kõigist ümbrikupalga saajatest. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
