Nüüd on siis käes kardetud ebapopulaarne otsus, mille politoloogid soovitavad enamasti ära teha valitsusaja alguses. Järgmine aasta algab paljude kaupade jõhkra hinnatõusuga, mille põhjuseks järsk aktsiiside kasv. Praegust hinnataset arvestades kallineb näiteks bensiiniliiter maagilise ühe euroni ehk 15,60 kroonini. Hüppeliselt kallinevad ka tubakas ja alkohol, hinda saavad juurde elekter ja maagaas.

Hea on aktsiisitõusu juures see, et valitsus näitab jõuliselt oma soovi liituda eurotsooniga. Kas aktsiisitõusu põhjustatud hinnavõnge meid kokkuvõttes eurotsooni lubab, on iseküsimus.

Suurem osa rahvast tuleb aktsiisitõusudega toime, sest palgakasv on olnud muljetavaldav ja see trend vähemasti esialgu jätkub. Kuid on tähtis, et valitsus suure eesmärgi nimel ei unustaks ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid – puuetega inimesi, paljulapselisi ja lihtsalt madalapalgalisi ja mõtleks hoolikalt läbi, kuidas neid kaitsta hinnatõusu löögi eest.

Rahva ja riigi arengule on ilmselt hea ka tubaka ja alkoholi kallinemine. Sissetulekud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, aga meelemürkide tarbimise maks on püsinud muutumatuna. Loodetavasti piirab hind kahjulike kaupadega liialdamist.

Samas on selge, et paljalt tarbijahinna indeksi n-ö loksutamisele lootma jääda on eurotsooniga liitumise küsimuses lühinägelik. Pärast aktsiiside hüppe läbisurumist peaks valitsus niisama jõuliselt näitama oma järgmisi abinõusid inflatsiooni kärpimiseks.

Asjatundjad on need juba ammu välja öelnud – valitsuse kulude kärpimine ja ülejäägiga eelarve. Viimases küsimuses on meie rahandusminister küll lubanud kindlasti ülejääki, aga on küsitav, kas kavandatud neli miljardit on piisav. Opositsioon viitab vähemasti kümne miljardi suuruse ülejäägi vajalikkusele.

Kulude kärpimise osas pole valitsus ettepanekuid teinud. Riigiametnike palku pole vaja külmutada, sest nii kaotame asjatundlikud inimesed, kuid kokku saaks hoida näiteks ametnike arvu pealt. Valitsusel, kes on näidanud viimase kuu jooksul erakordselt jõulist palet, peamurdmist jätkub.