Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor ütles lühintervjuus Postimees.ee'le, et peab tööandjate ning töövõtjate kokkuleppe sõlmimist heaks, kuid jääb koondamishüvitise vähendamise osas eriarvamusele.

SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Foto: Peeter Langovits

Kuidas hindate uue tööseaduse eelnõu kokkulepet?

Hindame antud eelnõu asjus eelkõige kokkuleppele jõudmise fakti. Kompromissideni jõudmine ei olnud ilmselt kerge ning seda kõrgemalt tuleb neid kompromisse hinnata.

Mis on selle positiivsed ja negatiivsed küljed?

Sisuliselt on tegemist uue eelnõuga, milles oluliselt paremini on arvestatud töötajate huvidega. Töölepingud sõlmitakse kirjalikult, neid ei saa tööandja ühepoolselt muuta, ei vähene tasu ületunnitöö ja riigipühade ajal tehtud töö eest, varalise vastutuse sätted on tasakaalus.

Täiesti eri temaatika on töösuhete lõpetamine, milles on püütud muuta tööandjate elu lihtsamaks nii, et töötajad selle tõttu ei kaotaks. Jään siinkohal kokkuleppe sõlmijatega mõnevõrra eriarvamusele ja leian, et koondamishüvitise suurust ei oleks tarvis olnud vähendada. Kui aga ametiühingud leiavad, et võidud töötuskindlustuse saajate ringi laiendamises ja hüvitise suuruse tõus kaaluvad selle üles, siis hindan nende kollektiivset arvamust kõrgemalt kui enda isiklikku.

Mul on siiralt hea meel, et kokkuleppe sünnile aitas kaasa kolme SDE aastaid tagasi välja käidud mõtte kasutamine. Kindlustushüvitise saajate ring suurenes, tööturuamet antakse üle töötukassale, tasemekoolituse kulud ei saa olema maksustatud erisoodustusmaksuga.

On see Eestile parim seadus?

Eestile parim seadus on võimalik vastu võtta siis, kui tööandjate liitude ja ametiühingute vaheliste kollektiivsete töösuhteid reguleerivate kokkulepete arv suureneb. Ilmselt ei ole võimalik anda volitusi kokkulepetele, mida veel tegelikus elus on liiga vähe. Tegelik turvalise paindlikkuse suurendamise võimalus peitubki nende lepete kasvus.

On selle eeskuju võimalik laiendada ka teiste seaduste valmimise tarvis? Kuidas hindate kogu protsessi?

Töösuhteid reguleerivaid seadusi ei tohi ega saa muuta sellisel moel, et tööandjate ja töötajatega ei räägita ning kokkuleppeid pole. Alates 2002. aastast peeti sotsiaalse dialoogi asemel poliitikute monoloogi. Naasmine normaalsele seadusloomele tööelu valdkonnas on mõistlik.

Mida ennustate - kas seaduseelnõu võetakse riigikogus vastu?

Kindlasti ütleb oma sõna uue seaduse asjus ka riigikogu ning arutelu saab olema elav. Usun, et nii tööandjad kui ametiühingud kaasatakse seaduseelnõu arutellu. Eelnõu seaduseks saamisele aitab kaasa asjaolu, et nüüd saame arutada sisuliselt tööturu praktikute kokkulepet, mitte teoreetikute arvamust.

Eile teatasid tööandjate ning töövõtjate organisatsioonid kokkuleppe sõlmimisest uue tööseaduse eelnõu osas, mis kiirendab töökoha vahetamise võimalusi ning uute töökohtade loomist, kuid võrreldes eelnõu esialgse variandiga, sisaldab ka rohkem sotsiaalseid garantiisid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?