Kaheksatunniste tööpäevade asendamine neljatunniste töötsüklitega muudaks inimesed õnnelikumaks ja vabamaks, leiavad ametiühingujuht ja suhtekorraldaja, ent tööandjad vastustavad seda ideed.

Tallinnas Suva sokitehases töötavale Irina Beljakovale meeldiks neljatunnine töötsükkel, sest see jätaks rohkem võimalusi oma aega ise planeerida.
Foto: Peeter Langovits

Tänase Postimehe arvamusküljele kirjutatud lugudes arutlevad ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ning suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja Ivo Rull selle üle, kas ei oleks aeg asendada kaheksatunnine tööpäev neljatunniste tsüklitega.

Autorite arvates ei tohiks keelatud olla ka jutti kaheksa tundi töötada, kuid inimestel peaks olema võimalik valida endale sobivaim aeg töötamiseks või poolitada päev oma asjade ajamiseks mitmetunnise pausiga.

Ametiühingute keskliidu juhi Taliga sõnul on kaheksatunnisest katkematust tööpäevast loobumine küll uudne ja analüüsimata idee, kuid see väärib kaalumist.

Tema hinnangul annaks selline korraldus võimaluse töötada ka näiteks kolm päeva nädala lõpus, saades nii kõrgemalt tasustatud päevade eest toimetulekuks piisavalt raha ning kasutada ülejäänud aega enda ja pere jaoks.

Taliga nentis, et kuigi seadused võimaldavad paindlikku tööaega praegugi, oleks vaja tööandjatelt ümberkorraldusi.

Palgata tuleks rohkem inimesi ja klapitada nende tööaegu, sest ametiühingujuhi sõnul ei saa välistada, et ka Eestis on inimesi, kes hindavad vaba aega rohkem kui kaheksatunnise tööpäeva eest saadavat palka.

Tööandjad ei toeta

Kuigi Euroopa riikides, kus on hakatud loobuma vahepealsest töönädala lühendamisest ning naasma 40-tunniste töönädalate juurde, töötavad Eesti inimesed Taliga sõnul liiga palju. Seda on näidanud ka Euroopa Liidus tehtud uuringud, mille järgi puhkavad eestlased teistest rahvastest vähem.

Tööandjad tööaja tükeldamise mõttest vaimustusse ei sattunud.

Tartus tegutseva konservitehase AS Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et suhtub väljakäidud ideesse skeptiliselt. Enamik inimesi on tema sõnul huvitatud sellest, et alustada tööpäevaga hommikul ja jõuda võimalikult kiiresti pärast selle lõppu oma pere juurde.

Eeskuju lõunamaadest

Tööpäeva poolitamine mitmetunnise vaheajaga sobib Ipitsa sõnul aga vaid lõunamaadesse, kus selle põhjuseks on keskpäevane kuumus. «Arvan, et mitte tööandjad, vaid ka inimesed ise oleksid tööpäeva tükeldamise vastu,» sõnas Ipits.

Lisaks kulutaksid inimesed rohkem aega edasi tagasi sõitmisele. Probleemiks oleks see tema hinnangul ka paljudele tööstusharudele. «Ei saa ju poolt liini tööle panna ja teist poolt mitte,» tõi Ipits näiteks.

Ka Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp ei pidanud ideed mõistlikuks, sest võrreldes katkematu tööpäevaga oleks neljatunnise töötsükli puhul tööle tuleku ja mineku ajad ebaproportsionaalselt suured. Puusepa sõnul toimib praegune süsteem hästi ning ta ei pidanud vajalikuks seda muuta.

«Kindlasti on olemas ameteid ja töökohti, kus see on võimalik ja mõistlik ning seal seda ka rakendatakse,» ütles Puusepp. Neljatunnine töötsükkel tähendaks tema sõnul seda, et uus süsteem ajaks töögraafikute jälgimise või nende tegemise mõttetult keeruliseks ja raskemaks, kui see on praegu.

Raskused planeerimisel

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööaja paindlikumaks muutmine võimalik ka praegu, selleks tuleks valida lihtsalt teistsugune töölepingu vorm, kus töötaja võib ise endale valida töötamiseks sobivama aja.

«Kui keegi soovib olla vabakutseline ja ärgata hiljem või teha mingil ajal tööd näiteks suvilas, siis seda on võimalik teha kaugtöö või kodutöö vormis,» rääkis ta.

Kriisi sõnul on tegu iseenesest põneva ideega, ent mitte põletava probleemiga. «Sellega võib edasi tegelda tulevikus, kui inimesed ise avaldavad rohkem soovi vaba graafiku alusel töötada,» pakkus Kriis. Täistööajaga ja lepinguga töötamine on tema sõnul praegu inimeste seas rohkem nõutud, sest see loob neile turvalisuse ning garantiid.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Janno Järve sõnul on tööaja alguse ja lõpu määramisel suurem sõnaõigus tööandjatel, sest kui igaühel oleks vabadus oma tööaega valida, tekivad raskused planeerimisel.

«Muidugi võib olla inimesi, kellele sobiks töötada näiteks hommikul neli tundi ja teised neli tundi hilisõhtust südaööni, ning võtta öötöö eest kõrgemat tasu, aga selle kõrgema tasu idee on olnud ikkagi selles, et inimesed ei töötaks pereelu arvel,» tõi Järve välja tsüklilise tööpäeva nõrga koha.

Mida arvate tööpäevast neljatunniste töötsüklitena?

Karl, juhtivtöötaja:

Hea, kui inimesele jääb rohkem vabadust oma elu planeerida. Kui inimene teeb oma tööd talle meelepärasel ajal, jääb alles motivatsioon ja ma usun, et töö saab ka paremini tehtud tänu sellele. Mind see väga ei puuduta, kuna töötan nagunii juba vaba töögraafiku alusel.

Janika, üliõpilane, lapsega kodus:

Mulle meeldiks üheksast viieni ikkagi tööl olla. Selline tsükliline töö nõuaks rohkem aega ja planeerimist, millal ja mida peab tegema. Töö tuleb ju ikkagi ära teha. Praegu on ka nii, et kui on vaja ära käia tund aega tööpäeval, siis teed õhtul lihtsalt kauem ja süsteem töötab ilusasti. Pärast istub ülemus kuklas ja küsib, millal see asi saab ära tehtud ja millal mõtled teise asja ära teha.

Eha, puhastusteenindaja:

Tegelikult mulle selline variant meeldiks ja see sobiks paljudele inimestele – seda ka Põlvas, kus elan. Kui varem raamatupidajana töötasin, siis oli mõnikord ka nii, et päeval oli vaja kuskil asju ajada ja võtsid materjalid õhtul koju kaasa, et seal tööd jätkata. Aga ma arvan, et tööandjad sellise variandiga nõus ei ole ja muretsevad, kas pärast töö ikka tehtud saab.

Airi, haldusdirektor:

Mulle praeguses situatsioonis meeldib rohkem töötada ikkagi üheksast viieni, aga kõik oleneb ettevõttest, kuidas keegi seda neljatunnist töötsüklit suudab ja tahab rakendada. Kui tulemuseks on paremini tehtud töö, siis miks mitte.

Elmer, maakler:

Aga miks mitte! Mujal maailmas seda juba rakendatakse ja minu teada töötab hästi. Inimesed, kes tegelevad päevast päeva dokumentidega, siis miks nad peaksid tegema seda töö juures üheksast viieni, kui neile sobiks teha tööd pigem kodukontoris just siis, kui selleks hea ja rahulik aeg on.

Marko, spetsialist:

Ma usun, et inimestele oleks see hea võimalus, kuna 4+4 tundi tsükliline töö tooks ellu juurde rohkem avarust ja motiveeriks ehk ka rohkem töötama. Kui on vaja ikka arsti juures käia, siis sa ei pea muretsema, et tuhised tööle tagasi, kuna oled puudunud juba tunni. Arsti juures käigu saab planeerida ja võtta rohkem aega endale, jääks ära tormamine ja tõmblemine ühest kohast teise. Ma ise olen oma aja peremees ja rakendan vaba töögraafikut juba praegu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?