Pangad ei kiirusta hädalisi laenajaid järjele aitama 18.04.2008 00:01 Lauri Linnamäe, Postimees
Ehkki sundmüüki läheb üha enam laenuga ostetud eluasemeid, ei pea
pangad vajalikuks hädas laenajate olukorra leevendamiseks abinõusid
tarvitada. |
| |
|
 |
Üksi aastast last kasvatav Kairi Härma lootis saada Nordea pangalt maksepuhkust, kuid reklaamis paindlikkust lubanud pank osutus üllatavalt jäigaks. Foto: Mihkel Maripuu |
 |
|
|
|
Hapude laenude hulk on majanduse jahtudes kiiresti kasvanud: mullu veebruaris oli koguvõlg 600 miljonit krooni, tänavu veebruariks oli see kasvanud kolmekordseks. Pankade hinnangul see veel kriitilist piiri ei ületa, sest hapude laenude osakaal kogu portfellist jääb siiski veel alla ühe protsendi.
Eesti Panga finantspoliitika peaspetsialist Jana Kask kinnitas hiljaaegu Postimehele, et Eesti pankade enam kui 200 miljardi kroonisest laenuportfellist enamiku moodustavate eluasemelaenude puhul on maksedistsipliin keskmisest parem.
Laenukvaliteedi halvenemist nimetas ta ootuspäraseks, kuid olukorda tema hinnangul hulluks nimetada ei saa. Rahvusvaheliselt on probleemsete laenude vähem kui üheprotsendine osakaal harv nähtus.
Pank üllatas jäikusega
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud kodutoetuse seaduse eelnõu, mis pida aitama lasterohketel peredel eluaset soetada ja kaitsma neid raskuste puhul koduta jäämise eest, on ministeeriumi kinnitusel kõrvale pandud.
Üksi aastast last kasvatavat Kairi Härmat üllatas aga reklaamis suurimat paindlikkust lubanud Nordea Panga jäikus, kui ta pangalt pooleks aastaks maksepuhkust küsis.
Eksabikaasale suure summa tasuma pidanud Härma korduvad palved maksepuhkust saada lükkas pank tagasi, ehkki just reklaamis lubatud suure paindlikkuse tõttu Härma omal ajal Nordeaga lepingu sõlmiski. Härma sõnul lubas pank talle maksepuhkust vaid põhiosa maksetelt, mitte aga intressidelt, mis annuiteetlaenu puhul moodustavad laenuperioodi algul lõviosa tagasimaksetest.
«Kontrollisin üle, Hansapank annab kuni kaheaastast last kasvatavale vanemale vabastuse nii intresside kui ka põhiosa tasumiselt,» sõnas Härma. «Loomulikult ei kingita seda raha, vaid lisatakse põhiosale.» Et Härma töötab vabakutselisena ning asub sügisest uuesti tööle, ei ole alust pidada tema makseraskusi püsivaks.
Intressivabastus haruldane
Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase kinnitusel pakub pank teatud juhtudel, näiteks kuni kaheaastast last kasvatavatele vanematele, tõesti võimalust peatada mõneks ajaks nii põhiosa kui ka intresside maksmine.
«Eluasemelaenu võlgnevused ei ole drastiliselt kasvanud, aga kui inimene satub raskustesse, läheneme igale kliendile individuaalselt,» märkis Künnapas. Hansapanga pakutav võimalus peatada ajutiselt nii põhiosa kui intressi maksmine on ainulaadne, enamik panku sellist soodustust ei võimalda.
Panga DnB Nord ärioperatsioonide juht Jaan Liitmäe ütles, et täielik maksepuhkus, kus katkestatakse ka intressimaksed ning lisatakse need laenu põhiosale, on võimalik vaid erandjuhtudel. «Sellise vastutuleku puhul võib pank soovida lisatagatisi, näiteks uut hüpoteeki või rohkem kaastaotlejaid,» märkis Liitmäe.
SEB erakliendilaenude äriarendusjuht Triin Messimas kinnitas, et intresside maksmisest klient maksepuhkuse ajal üldjuhul ei pääse. «Kui soovitakse pikemaks ajaks täielikku maksevabastust, tuleks sisuliselt anda laenusaajale lisalaenu intresside tasumiseks ehk intressimakseteks vajalik summa laenu põhiosale juurde liita,» sõnas Messimas.
Tema kinnitusel võib ajutiste makseraskuste puhul pikendada laenugraafikut või vähendada lühikeseks ajaks kuumakset. Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe sõnul võib ka Sampo Pank erandjuhtudel kaaluda tarbimislaenude vormistamist hüpoteeklaenudeks, kuid see eeldab regulaarseid sissetulekuid ja piisavat tagatist.
Krediidipanga krediidiosakonna juhataja Karin Ossipova meenutas, et oma maksevõimet hinnates tuleb aastakümneteks võetava kohustuse puhul arvestada ka võimalike tõrgetega. Maksepuhkuse ajal intresside maksmisest ei vabasta ka Krediidipank. «Kui inimesele käib ka intresside maksmine üle jõu, tuleb tõsiselt kaaluda, kas ta on üldse võimeline laenu tagasi maksma,» tõdes Ossipova.
|
|
|
|
|