Linnavalitsus on oma võimuloleku jooksul sundüürnikele erastamishinnaga müünud ligi 600 korterit. Kesklinnas müüdi aasta jooksul erastamishinnaga 55 korterit, millest õnnelikud erastajad on maha müünud juba ligi kolmandiku. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to copy-paste
Kopeerides võiksid siiski kohendada teksti nii,et oleks hea seda lugeda.
Mõtlen seda,et kasutada ...
copy-paste
Eesti ühiskonnas tuleb lahendada a priori riigi poliitilise otsusega -(loe: omavoliga) loodud sundüü...
|
|
Hästi on läinud kaubaks kõik suuremad korterid ka väljaspool vanalinna. Tiiu Minka, kes ajakirjanduses korduvalt kurtis, et ta ei saa oma kodu erastada, müüs 16 000 krooni maksnud 87-ruutmeetrise korteri Koplis Kaluri tänaval maha kaheksa kuu möödudes. Valdur-Tiit Telliskivi, kelle sajaruutmeetrine korter Oksa tänaval Kristiines maksis 22 000 krooni, müüs selle edasi vaid 20 päeva pärast kinnistusraamatusse kandmist. Tähelepanuväärne on ka see, et kesklinnas erastamishinnaga korteri saanud 55 sundüürnikust neljandik olid juba enne linnalt korteri saamist kinnisvaraomanikud. Krunt siin, maja seal Aprillis lubas volikogu otsustuskorras müüa keskerakondlasele Valdek Teppele Kivimurru 24 asuva korteri. 20-ruutmeetrine elamispind maksis koos maa hinnaga 3000 krooni ning üürileping selles korteris elamiseks oli sõlmitud kolm kuud varem. Teppele on riik kümme aastat tagasi tagastanud üle 40 hektari põllumaad Vihula vallas ja mees elab Postimehe andmetel juba aastaid abikaasa majas Rakveres. Sundüürnikuna sai korteri ka Helvi Kreitsvald, kel enne üürilepingut pealinnas oli korter ka Rakveres. Tartu mnt 77 majas said 94-ruutmeetrise apartemendi omanikuks isa ja poeg Severovid, kellel oli enne üürilepingu sõlmimist olemas suvila Aespas ja majakrunt Kiili vallas. Enne vähem kui 20 000-kroonise hinnaga kesklinnakodu ostmist jõudis perekond omandada veel korteri Puhangu tänaval. Ka vanalinnas korteri saanud ja selle samal päeval Indrek Ahlbergile müünud Ivo Jaamal oli juba kolm aastat olemas korter Vihuri tänaval. Teine sundüürnikust vanalinnakorteri «edasimüüja» Ene Ilves oli enne volikogu otsust saanud kaasomanikuks oma abikaasa korteris Magdaleena tänaval. Sarnaseid näiteid leiab igast linnaosast.
Vabade korterite üle peavad arvestust ja teevad ettepanekuid üürileandmiseks linnaosade valitsused ja eluasemekomisjonid, mis langetavad otsuse taotleja järjekorda võtmise aja, praeguse eluruumi suuruse ja seisundi, pere suuruse ning muude sotsiaalsete asjaolude põhjal. Vabu pindu näpuotsaga Linna elamumajandusameti elamuosakonna vanemspetsialist Tiina Sori ütles, et linnalt saavad eelisjärjekorras korteri sundüürnikud ja need, kellele on elamispinna välja mõistnud kohus. Otsustuskorras on müüdud kortereid vaid sundüürnikele ja ühiselamute elanikele. Praegu taotleb Tallinnalt elamispinda üle 3000 abivajaja, neist pooled sundüürnikud ja 366 sotsiaalkorteri tahtjat. Ülejäänud on lastekodude kasvandikud, vabanenud vangid, tulekahjus kodu kaotanud jne. «Kahjuks on linnal vabu üürikortereid vaid näpuotsaga,» nentis Sori. Sori kinnitusel uurivad linnaosade eluasemekomisjonid taotlejate ja nende perekonnaliikmete varalist seisu olemasolevatest registritest, eelkõige kinnistusraamatust. «Selge on see, et teises Eesti otsas asuv väikese pinnaga väheväärtuslik maatulundusmaa ei lahenda taotleja eluasemeprobleemi,» nentis ta. «Kui aga taotlejal või tema pereliikmel on Tallinnas korter või maa, siis võetakse seda otsuse langetamisel kindlasti arvesse.» Üürnike varalist tausta kontrollitakse eelkõige korteri üürile andmise puhul. Kui isik on juba eluruumi üürile saanud ja eluruum otsustatakse talle otsustuskorras võõrandada, siis üldjuhul varalist tausta ei kontrollita, kinnitas Sori. Lõpliku üürile andmise otsuse langetab linnavalitsus. Otsustuskorras müüdavad elamispinnad lähevad otsustamiseks linnavolikogu ette.
Komisjon otsustab Abilinnapea Taavi Aas märkis, et kui linnal vahel mõni üksik korter vabaneb, on see tavaliselt halvas seisukorras. Neid pakutakse üürile tingimusel, et üürnik teeb remondi ja saab siis õiguse erastada. «Mitme tahtja puhul kontrollib komisjon, kaua on järjekorras oldud ja milline on vajadus,» lisas ta. «Kui on teada, et tegemist on hästi toime tuleva inimesega, siis loodan, et seda võetakse arvesse. Pereliikme nimel olevat kinnisvara linn kahjuks kontrollida ei saa.» Volikogu revisjonikomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas lisas, et ilmselt lisandub revisjonikomisjoni tänavusse tööplaani otsustuskorras müüdud korterite põhjalik analüüs. «Kangesti jääb mulje, et palju kortereid läheb abivajajatest mööda ja sundüürnikke kasutatakse kinnisvaraäri kattevarjuna,» ütles ta. «Need, kellel on arvestatavat kinnisvara, võiksid korterijärjekorras muidugi tagapool olla. Konkurents vabadele pindadele on meeletu.» Rõivas ütles, et eeskätt satuvad «omadele» hinnalisemad pinnad. «Küsimus on selles, kes riisub koore,» sõnas ta. «Jagamisel peaks filter olema selgem ja kontroll tugevam.» Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske nimetas kahetsusväärseks, et linnalt on korteri saanud inimesed, keda võib julgelt pidada kinnisvara-miljonärideks. «Need sundüürnikud, kes aastaid oma kodu oodanud, on aga ikka korterijärjekorras,» lisas ta. «Kui linna selline käitumine osutub teadlikuks, on see eriti kuritegelik skeem.» Munitsipaalpinnad linnaosa taotlejaid vabu kortereid Haabersti 12 4 Kesklinn 935 2 Kristiine 231 0 Lasnamäe 179 3 Mustamäe 334 1 Nõmme 489 0 Pirita 38 2 Põhja-Tallinn 1044 16 Kokku 3262* 28** *sh sotsiaalkorteri taotlejad **sh sotsiaalkorterid Allikas: elamumajandusamet, www.tallinn.ee
|
