Inimese kehakaalust moodustab vesi 60-65 protsenti. Et näiteks seitsekümmend kilo kaaluv inimene tervise juures püsiks, peab tema organism saama päevas enam kui kaks ja pool liitrit vett. Nii palju meist ilmselt keegi juua ei jaksa, ent õnneks sisaldab ka toit üpris suurel määral vett.

Liitri jagu joob inimene päevas siiski – hommikul kohvi või teed, lõuna ajal piima või keefiri jne. Ja vahetevahel tahab ta ka maiustada ning võtab klaasikese või paar limonaadi.

Kaht sorti limonaadid

Poelettidel on kaht sorti limonaade. Ühed neist on valmistatud looduslike magusainete baasil – suhkur, fruktoos, glükoos, teised aga suhkruasendajaga – aspartaam, atsesulfaam K. Sageli lisatakse jookidele ka sünteetilisi värvaineid. Siis on nad enamasti silmatorkavalt erksavärvilised ja pilkupüüdavad ning loodusliku suhkru baasil valmistatuist märksa odavamad.

Paraku pole need pilkupüüdvamad kihisevad joogid kuigi tervisesõbralikud. Loodus on aastatuhandetega harjutanud inimorganismi omastama teatud aineid, ning suhkur kuulub nende hulka.

Tuleb aga arvestada, et päevas tarbitav suhkru hulk ei tohiks ületada kümmet protsenti päevasest toiduenergiast. Ja kuigi viimaste aastakümnete trend väärtustab saledust ning kõneleb suhkrust kui kaloriteandjast ja kaalusuurendajast, ei saa ometi heaks kiita organismile võõraste ainete kasutamist selle ideaali saavutamiseks.

Tehisainete poolehoidjad väidavad, et suhkruasendajad säästavad liigsetest kaloritest. Ometi vajab organism oma loomulikuks tegevuseks ka suhkrut, seda tuleb tarvitada lihtsalt mõistlikul määral.

Kuigi suhkruasendajad on tunduvalt magusamad ja neid kasutatakse vähe, võib nendega valmistatud jook ajapikku tervisele kahjulikult mõjuda. Tehisaine on organismile võõras ja organism ei pruugi neid magusaineid omastada.

Halvemal juhul võivad tehisained põhjustada allergiat või veelgi hullemaid tervisehäireid. Looduslike ainetega – ka suhkruga – on organism aga harjunud ning omastab ja lagundab neid.

Tehisainete mõju teadmata

Keemiliselt sünteesitud magusainete mõju organismile on küll üsna põhjalikult uuritud ja lubatud päevased kogused on väikesed, kuid siiski ei saa neid soovitada.

Kuna need ained on leiutatud viimasel poolesajal aastal, ei teata päris täpselt, milline on nende mõju meie järeltulijate organismile. Pideva tehisainete tarvitamise tagajärjed võivad avalduda alles aastakümnete pärast.

Seepärast on nende tarvitamine üpriski riskantne. Näiteks sahhariinil on tõestatud vähki tekitav toime ja seda enam ei toodetagi. Teiste tehislike magusainete kohta ei ole päris kindlaid tõendeid, kuid suurtes kogustes ja pikka aega ei ole õige neid kasutada. Kindlasti ei tohiks suhkruasendajaid anda lastele.

Kogu eelnev ei tähenda, et limonaadi joomisest tuleks loobuda. Mõistlikes kogustes võib seda kihisevat jooki kindlasti tarvitada.

Kuid limonaad peaks olema siiski ainult pühapäevajoogiks. Lisaks tuleks poeletilt limpsi valides vaadata, mis on kirjutatud pudeli sildile. Eelistada tasub naturaalsete magusainetega valmistatud jooke. Ka sellisel juhul, kui need on teistest pisut kallimad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5