Too
 |
Koduigatsus tõi noore ettevõtja Pärnusse tagasi 25.11.2006 08:00 Grete Naaber/Pärnu Postimees
Ajal, kui enamiku silmad kiikavad välismaa hüvede
poole, leidub meeldivaid erandeidki: Café Campa omanik Toomas Tohv (34) piilus
välismaalt hoopis Pärnu poole ja on nüüd tagasi. |
| |
|
 |
Kes on olnud kuulsaim kohvikukülastaja? Toomas Tohvile meenub, et suvel käis neil söömas Tanel Padar oma ansambliga. “Tallinnast tulijadki märkavad meid,” rõõmustab ta. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
 |
|
|
Pärast kümmet aastat välismaal viibimist juhib Koidula gümnaasiumi lõpetanud
Toomas Tohv neljandat kuud Tallinna maantee 2 asuvat osaühingut Campa Food ehk
lühendatult Café Campat.
Kohviku silt kutsub Café Pizza Campasse ning pitsa oli see roog, mida siit
ülejõelastele esimesena reklaamiti ja mis rahva uudistama-maitsma tõi.
Miks jättis noor mees tõotatud maad? “Tundsin igatsust kodu, lähedaste
ja sõprade järele, tahtsin Pärnus rahvusvahelise transpordiveoga tegeleva venna
Marguse abiga midagi huvitavat alustada ja mul oli siin hea nõuandja – Ammende
villa tegevdirektor Ene Tohv,” loetleb Toomas põhjusi. Muide, kohvikut aitaski
tal avada vend Margus.
Hiljutisel isadepäeval jättis avalikkus Café
Campa meelde sellega, et kohvik osales auhinnaandjana Raadio “Pärnu tipp-topp
isa 2006” konkursil, mille võitja Raul Kurlik pälvis 400kroonise kinkekaardi.
Selle eest saab kahe lapsega pere kohvikus korraliku lõuna- või õhtusöögi.
Praegu on Toomas pühendunud kohviku käivitamisele, mis koondab kogu ta
huvi ja määrab elustiili, nii et isiklik elu on jäänud mõneks ajaks
tagaplaanile.
Risk? Muidugi
Café Campa tuli
Pärnu kaardile nagu öeldud pitsakohvikuna. Ehkki siit saab muudki toidupoolist.
Asukoht näib olevat hea: otse jõe ääres, bussipeatus ukse ees. Aga ikkagi - see
pole kesklinn, kus rahvas saalib.
Keskpäev. Café Campas on soe, hubane.
Punane värv rahustab. Mängib muusika, helendab teleriekraan. Laudade taga,
sülearvutid ees, istuvad noored, kohvitassid kõrval.
Baariletilt saab
lugemiseks võtta Pärnu Postimehe, SL Õhtulehe, ajakirju. Keegi haarabki
ajakirja. Üks bussiootajaist - peatus on otse akna all - põikab kohvikusse varju
rõske ilma eest. Istub algul niisama, siis vaatab kella ja tellib sooja jooki.
Tulevad lõunatajad, kes valivad endale 30kroonise päevaprae. Huvilisi
siiski liigub.
Iga kesklinnast kaugemal avatav kohvik on riskiohuga ja
see pole majandusinimestele mingi uudis. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse
peaspetsialist Kaja Juhansoo tõdeb sedasama. Konkurente ruumide üürimiseks oli
teisigi, Tohvi ideed meeldisid enim.
“Linnavalitsuse spetsialistidel on
unistus, et elu käiks mõlemal pool silda, mitte üksi kesklinnas. Sellest
johtuvalt on taseme ja hea disainiga kohvik Ülejõel teretulnud. Noorest
ettevõtjast on jäänud väga asjalik, sümpaatne mulje,” avaldab Juhansoo.
Iseseisvat äri ei ole Toomas Tohv varem ajanud. Hispaanias omandas ta
aga kogemusi suure firma ekspordijuhina. Ettevõtjaks, kel kõik tuleb läbi
mõelda, kõige eest vastutada, sai ta alles Pärnus. “Välismaa-kogemus andis mulle
ideid, mida rakendada. Minu jaoks oli Pärnus arvestatav turunišš kohvik hinna ja
kvaliteedi hea suhtega, vähema õllejoomise ja parema ajaveetmisega, et alati
võiks tulla perega,” avaldab ta.
Möödunud nelja kuud nimetab Toomas Tohv
katseajaks, mis polegi pettumust valmistanud. Võib-olla tuleneb see sellest, et
Toomas teadis väga selgelt, millega riskib. Ta on tegelnud ettevõtjate
nõustamisega ja viibinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisesindajana
Saksamaal Berliinis ja Hamburgis aastatel 2002-2005.
“Olin äsja
lõpetanud Saksamaal ülikooli ja saanud skandinaavia ja slaavi filoloogi kutse.
Enne ülikooli läbisin aga aastase ettevalmistuskursuse, mis põhines ainult
majandusel. Et hakkasin ettevõtjate nõustajaks, oli puhas juhus,” meenutab ta.
Pärnus oli Toomas valmis kõikideks miinusteks: rahvas ei võta tema ideid
ega kontseptsiooni vastu, kohviku moodne interjöör ei tõmba ja mujal maailmas
hästi töötav kojutoomisteenus ei löö läbi.
Neljakuine
üllatus
“Ptüi-ptüi,” ütleb juhataja heatujuliselt. Üldse tundub
Toomas olevat rahulik ja tasakaalukas. Ärritumata respekteerib ta kiireid
vaheküsimusi, jäädes oma jutuliinis heidutamatuks. “Kohvik hakkas tööle, rahvas
käib ja kojutoomisteenus töötab. Klientide omavahelistest jutuajamistest olen
kuulnud, et ülejõelastel on hea meel, et olemas oleme,” nendib ta.
Korraga ei saa kunagi paika kõike, mis külastajale koha hubaseks teeb.
Palju tuleb katsetada, nuputada. Kuidas oleks laste sünnipäevapidudega? Ja näe,
üks on juba peetud, rääkimata täiskasvanute tähtpäevadest.
Suurim üritus
oli Pärnu kaubandustöötajatel, kes vallutasid kohviku kõik 60 kohta. Kohe tekkis
järgmine mõte: miks mitte lubada firmasid siia oma tooteid esitlema?
Sedagi tuleb katsetada, milline muusika sobib. Peale tavalise
kohvikumuusika käib laupäevaõhtuti kohal DJ. Asjatundjatega nõu pidanud juhataja
püüab jõuda teisele tasandile - miksida DJ õhtusse džässigi.
Omamoodi
furoori tekitas idee, et Café Campa hakkab pakkuma sushit, ainsana Pärnu
kohvikutest. Tallinnast tuli kokk, kes õpetas seda moodsat sööki valmistama.
Nüüd on iga neljapäev sushipäev. Ehkki see pole odav toit, on ta siin tunduvalt
madalama hinnaga kui pealinnas: komplekt ühele maksab 80 krooni. Sushit saab
kojugi tellida.
“Tahe oligi pakkuda pärnakatele trendikat sööki, mis
suurlinnades moes. Eksisteerivad lausa spetsiaalsed sushikohvikud,” märgib
Toomas.
Jõulude ajal jäetakse aga sushineljapäevad ootele ja asemele astuvad
jõuluroad, pakutakse ka glögi.
“Glögi lubame topsis kaasa võtta nagu teed ja kohvigi. Ilmad lähevad
külmemaks ja selline teenus kulub ära. Glögi tahame pakkuda Skandinaaviale
iseloomuliku mõnusa rummisortsuga,” räägib juhataja.
“Oleme Pärnus üks väheseid kohti, kus
laupäevaõhtuti töötab kokteilibaar ja võib vesipiipu tõmmata. Piibu sisu on
kohviku poolt ega ole ohtlik,” lisab Toomas.
Küsin, kas avameelsus plaanidest, mis kõik teoksil, ei tule nüüd äraräägituna
ärile kahjuks – teised teevad järele?
Toomase vastus kõlab nagu kreedo: “See, kuidas sa suhtud konkurentidesse, on
paljuski sinu edu saladus. Üksteist tuleb austada, informeerida, üritusi koos
teha. Niisugune suhtumine tuleb ainult kasuks.” |
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Epp Petrone |
Armastus, seks ja... kinnisvara (2)  Mäletan, kuidas ma esimest korda Ameerikas külas käies sattusin raamatukogus lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Sille Annuk |
Kutsika hind on pisku kuludest  Loomasõbrale tundub lemmikust rääkides kohatu
puudutada rahateemat, ometi peaks kutsikat perre võtta soovijad teadma, et uus
pereliige viib aastas keskmiselt kümme tuhat krooni.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|