Enamik rahvast näeb keskmist palka vaid unes
(96)
25.11.2006 00:01
Andrus Karnau
Kaks kolmandikku palgatöölistest võib ligi 10 000 kroonini kasvanud keskmisest palgast vaid unistada. Kuigi viimase nelja aasta hinnatõus on ostujõudu 15 protsenti kahandanud, ihkab rahvas kulutada, kirjutab Andrus Karnau.
Ligi üheksa aastat pole palgad Eestis nii kiiresti tõusnud kui praegu – üle 16 protsendi aastas. Statistikaameti palgastatistika talituse juht Mare Kusma ütles, et viimati nägi riigi majandus sellist palkade kasvutempot aastal 1998. Pärast seda taandus kasv umbes kümnele protsendile aastas. Selle aasta kvartalite kasvukiiruse järgi ennustades võib aasta keskmiseks palgaks kujuneda umbes 9000 krooni kuus. Aga kasvutempo on sellest hoolimata pöörane. Selle aasta viimase kvartali keskmiseks tuleb ligi 9800 krooni. «Aasta viimase kvartali keskmine palk sõltub ettevõtete võimalustest jõulupreemiat maksta,» lausus Kusma. Ka tööhõive on kogu riigis tublisti kasvanud. Erandiks pole selles ei Ida-Virumaa ega ka Lõuna-Eesti kuplitevahelised linnad ja külad. Kusma märkis, et see kõik kokku tähistab üllatuslikku ja erandlikku, palgalisele õnnelikku aastat – jätkub tööd ja ka palka saab juurde küsida. Majanduse tervikuna on aga sellised arengud tüürinud pööraselt kiiresti muutuvasse olukorda. Ostujõud muutub 10 000 krooni palka – see arv on ilusam kui kauge ja unustatud Reformierakonna valimislubadus. Oravad lubasid siis 9000 krooni. Statistilise keskmise järgi on see pisut enam kui 500-eurone sissetulek Eestis käes. Aga kas siiski ka tegelikkuses? Või kas see 9000 krooni aasta keskmiseks või aasta viimastel kuudel keskmiselt isegi 10 000 krooni kätte on siiski päris seesama rahapakk, mida kunagi ligi kümme aastat tagasi lubati? Ei, ei ole. Tarbijahindade kasv on neelanud sellest suure tüki. Näiteks SEB Eesti Ühispanga analüütikud hindavad, et tänavune inflatsioon on 4,5 protsenti. Kui see prognoos ja varasemate aastate inflatsiooni numbrid kokku liita, siis selgub, et ainuüksi nelja viimase aastaga on hinnad kasvanud Eestis ligi 15 protsenti. Kui neli aastat tagasi 9000-kroonist brutopalka teeninud inimene saaks praegu 10 350 krooni kuus, võiks rääkida ostujõu säilimisest. Aga et näiteks mullu hiigelhüppe teinud kinnisvarahindu statistikaamet ei arvesta, siis viimasel ajal kinnisvara ostnud inimesele tähendab inflatsioon hoopis teistsuguseid numbreid. Mare Kusma sõnul teenib kolmandik Eestimaa elanukest rohkem kui keskmine palk ja kaks kolmandikku keskmisest vähem. Palk on oluline Kui inimene arvestab vaid oma tutvuskonna palgaga, siis võib tallinlane küsida, kuidas saab palk nii väike olla, ja kusagil Lõuna-Eestis hooldekodus rügav sanitar pärida, kuidas keskmine palk saab nii suur olla. Nii on tass kohvi kaneeli ja vahustatud piimaga kusagil Tallinna kesklinna hotelli baaris paljudele igapäevane asi, samas on veelgi rohkem Eestis neid inimesi, kellele see mõnikümmend krooni maksev tass on peaaegu kättesaamatu luksus. Hoolimata kõigest on selge, et rahval on rohkem raha käes kui varem. Kusjuures kaubanduse käibed kasvavad kiiremini kui keskmine palk. Kaupmeeste liidu juht Marika Merilai märkis, et selle aasta esimeses pooles kasvas jaekaubandusettevõtete käive 23 protsenti. «Võib eeldada, et ka jõulumüükide osas on müügi kasv üle 20 protsendi suurem võrreldes eelmise aastaga,» lausus Merilai. «Samas peab märkima, et ka eelmiste aastate tasemed on olnud kõrged.» Eelolevad neli nädalat on kaupmeeste kuldaeg ja rahvale tõeline tarbimisorgia. Kingitused, kingitused, kingitused… Sealiha, loomaliha, vein ja viin ning maiustused piparkookidest martsipanini. Majandus aina kasvab. Samas paljuski kasvab majandus ja teeb eestlane jõulukingitusi ning ka igapäevaoste tarbimislaenude varal. Riigi keskpanga statistika järgi elab Eesti inimene jõudsalt laenuleiva varal, kuigi õletuli ja laenuleib olevat vanarahva hinnangul võrdselt lühikesed. Aasta tagasi oli rahvas võtnud kokku 3,9 miljardit krooni tarbimislaenu, selle aasta oktoobriks aga juba 7,7 miljardit. Kusjuures igapäevaste vajaduste katmiseks mõeldud laenuiha raugemise märke pole. Raha on rahval igatahes rohkem. Kas see midagi ka inimese elus muudab? «See pole nii, et kui on palju raha, siis inimene on õnnelik,» lausus Eesti Posti Lääne regiooni müügijuht Liivi Ollino. Ta ei salga, et üheks põhjuseks postifirmasse tulekul oli suurem palk. «Inimene tahaks alati, et raha oleks rohkem, aga olen oma eluga rahul, patt oleks nuriseda,» lausus Ollino. «Aga pärast palgatõusu pole mu elu põhjalikult muutunud.» Koolitusfirma Arikano juht Jaana Liigand märkis, et hoolimata uutest majadest ja uhketest autodest ning kerkinud palkadest näeb ta oma igapäevatöös, et paljude inimeste jaoks on nende teenitav palk ikkagi veel liiga väike. «Raha ei ole kunagi küllalt,» kommenteeris Liigand. «Kuid meil on küllalt inimesi, kes elavad palgast palgani ilma erilise priiskamiseta ja kõrvalepanemiseks suurt ei jätku.» Kolm aastat tagasi ise oma ettevõtte asutanud naise sissetulekud on samuti selle aja jooksul tuntavalt kasvanud. Samas ütles ta, et erilist elumuutust pole see talle tähendanud. Siiski üks oluline vabadus tal nüüd on. «Kui otsustaks, et suvel kuu aega puhkan tõesti aktiivselt ja üldse tööd ei tee – ei juhtuks suurt midagi,» lausus Liigand. «Ütleme siis nii, et raha eest saab osta aega!»
|
