Reis

Lääneriikide juhtivad väljaanded pole viimastel aastatel hoidnud Eestit kiites värvi kokku. Pigem suisa vastupidi: ülistuslood on veelgi hoogsamaks muutunud.

Paope küla Hiiumaa loodeservas on koht, millest enamik eestlasi pole kuulnudki, kirjutab Postimehe lisaväljaanne Otsustaja.

Kõik, kes sõidavad suviti peesitama liivaluidete ja looduskaitsealuse lepikuga Luidja randa, kihutavad sellest pead pööramata ühe jutiga läbi. Isegi kiirust ei tule seal alandada. Ometi leidis Paope küla kuus aastat tagasi üles Californiast pärit ajakirjanik Andrew Meier. Ja ta avastas seal midagi sellist, mis talle, kuulsa Silicon Valley lähedase San Francisco elanikule, hõredalt asustatud saarel muljet avaldas.

VIIMASED KOMMENTAARID Peeglike, peeglike seinapeal? Kes on kõige ilusam,  targem? Totu EI TAHA olla mingi  katsejänes teemal, et  mis saab elust maa  peal kui kõik see  e-värk ühel heal  päeva... Teised kommentaarid

Nimelt tegutses pensionäridest talunike Vaike ja Valdo Laidi rehetoas avalik internetipunkt. Juba kolmandat aastat, ja täiesti tasuta. Too avastus oli Meierile sedavõrd jahmatav, et maailma suurima uudisteajakirja Time e-Euroopa erinumbris pühendas ta Hiiumaale ning sinna ulatuvale üleilmsele arvutivõrgule tervelt kaks lehekülge. Väljaanne nimetas Eestit koguni digitaalrinde pioneeriks. «Tillukese Balti riigi talunikud ja kalurid vahetavad oma adrad ja kalavõrgud interneti vastu,» kuulutas kirjutise «e-stonia online’i» alapealkiri.

Tollest ajast saadik on just edusammud internetiteenuste arendamisel need, mis on aidanud võita Eestile maailma suurte ja mõjukate riikide meedias kõrgendatud ja positiivse tähelepanu. Ent mitte ainult. Samamoodi on viimastel aastatel pälvinud kiitust Eesti tormiline majanduskasv, mis küünib tosina protsendini – ja trumpab üle koguni kõikjal imetletud-kardetud Hiina kümneprotsendilise

Iha muutuste järele

Värskeima suurejoonelise kiidulaulu Eesti aadressil avaldas 9. oktoobril tervelt viiel leheküljel toosama Time. Ajakirjanik Peter Gumbel käivitab kirjutise Patarei vanglas, millest on saanud vähemalt üheks ööks improviseeritud kultuurikeskus, kus kõrvakiledel pulseerib tehnomuusika. Just seda metamorfoosi, kinnipidamiskohast peopaigaks, kasutab ta illustreerimaks, kuidas Eesti on vabastanud end pool sajandit kestnud totalitaarse režiimi kütkeist ning asunud julgelt eksperimenteerima novaatorlike ideedega, et kaotatud aega tasa teha.

Gumbel pole tunnustusega kitsi – õigemini pole kitsi Time, sest iga ajakirjaniku artikkel läbib enne trükki pääsu põhjaliku toimetusesõela, kus iga tõsiasja ja avalduse paikapidavust mitmekordse luubiga üle kontrollitakse. «Eesti oli kõige esimene nõukogude vabariik, kes võttis kasutusele oma raha, ning esimene riik Euroopas, kus võeti kasutusele proportsionaalne tulumaks, mida nüüd kopeerivad paljud teised Euroopa riigid,» seisab kirjutise fookust tutvustavas teemalõigus.

«Samaaegselt on Eestist saanud planeedi üks tehnoloogiliselt arenenumaid paiku. Mobiiltelefoni saab kasutada auto parkimise eest maksmisel, bussipileti ostmisel või lapse koolihinnete vaatamisel. Lisaks on Eesti üks kahest Euroopa Liidu liikmest, kelle riigieelarve on ülejäägiga.»

Seesuguseid imetlevaid lugusid, kus nenditakse Eesti väiksust, ent imetletakse suurt suutlikkust, leiab viimastel aastatel nimekatest väljaannetest ridamisi. Vastu tunamulluseid jõule avaldas juhtivaid majandusžurnaale Forbesi ajakirjanik Joshua Levine’i pooleaastase uurimistöö viljana koguni viie lehekülje pikkuse kaaneloo «Eesti e-riik». Ajakirja kaanelt vaatab vastu tarkvarafirma Aqris Software tehnoloogiajuht Sander Mägi.

Forbes märgib, et just vaimustus tehnoloogiast ning kustutamatu iha muutuste järele on aidanud eestlastel üles ehitada innovatiivse e-riigi, mis annab silmad ette paljudele tunduvalt jõukamatele Euroopa maadele. Näiteks interneti ja mobiiltelefoni kasutamine on Eestis palju rohkem levinud kui Prantsusmaal, kõlab üks argumente tõestamaks, miks Eesti väärib kogu maailma silmis kiitmist. Samuti toob Forbes esile, et mitmed Rootsi kompaniid katsetavad oma uusi ideid kõigepealt just uuendusmeelses Eestis.

Kahekordne ekspeaminister Mart Laar, kes on esinenud välismaal korduvalt Eesti edulugu tutvustavate kõnedega, väitis Forbesi ülistusloo ilmumise järel, et sellised artiklid ei kujunda üksnes positiivset mainet, vaid aitavad meelitada Eestisse ka väliskapitali.

Hüpe kübereliidi sekka

2004. aasta hiliskevadel, napilt pool aastat pärast seda, kui Time’i järel maailma suuruselt teine uudisteajakiri Newsweek oli valinud Tallinna tõusvaks disainikeskuseks, saabus väljaandelt järjekordne tunnustus. Nimelt paigutas Newsweek Eesti pealinna traadita interneti ehk wi-fi arengu poolest maailma linnade esikümnesse, ühele pulgale selliste metropolidega nagu New York, Tokyo, Soul ja London.

Ajakiri väitis koguni, et avatud Eestis peetakse traadita andmesidetehnoloogiat demokraatlikuks õiguseks. «Aastal 1991, kui riik sai iseseisvaks, pidas tulevikku vaatav valitsus ITd ja internetti majanduse tähtsamateks sammasteks,» kirjutab Newsweeki Londoni erikorrespondent William Underhill loos «Vabadus õhulainetes». «Võrdlemisi väikse hinnaga on Eesti sooritanud suure hüppe Euroopa kübereliidi sekka.»

> Loe edasi