Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Kasu

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Kasu 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Teadlased uurivad, miks õnn ei peitu siiski rahakotis (15)
25.11.2006 00:01
Alo Lõhmus


Uuringud kinnitavad: inimese sissetulekute kasvamine ei suurenda kogetavate õnnehetkede arvu ega kestust. Kuid miks unistame me siis nii visalt suuremast palgast, uuris Alo Lõhmus.

 

Foto: Sille Annuk

Kallis lugeja, kas olete oma eluga rahul? Kui võtate kaaluda kõiki asjaolusid, kas võite öelda, et olete õnnelik? Just sarnaste küsimuste abil on juba aastakümneid uuritud inimeste õnnetaset ning rahulolu oma eluga.

 VIIMASED KOMMENTAARID
Tai
Olen korduvalt  töötanud päris mitmes  asutuses ja erinevate  alade peal. Hetkel  teenin üle 10 000.-  ne...

Mai
Need, kes väidavad, et  önn ei peitu rahas  on: 1. ise rikkad 2.  vaimult vaesed

Enamasti on tulemused üsna rahustavad. Näiteks 2005. aastal vastasid pooled küsitletud ameeriklastest, et on «üsna õnnelikud», 34 protsenti olid «väga õnnelikud»(!) ning vaid 15 protsenti möönis, et «pole eriti õnnelikud».

Kahtlane tulemus

Tänavu suvel ajakirjas Science avaldatud artiklis seadsid kaks nimekat teadlast säärased tulemused aga kahtluse alla.

Nobeli preemia laureaat Princetoni Ülikooli psühholoog Daniel Kahnemann ja sama ülikooli majandusteadlane Alan Krueger väitsid, et oma õnnetaset ja eluga rahulolu subjektiivselt hinnates kipuvad inimesed ületähtsustama oma materiaalset positsiooni, abielustaatust jms, jättes samas tähelepanuta tegelikud õnnehetked, mille esinemine ei sõltu inimese formaalsest edukusest kuigivõrd.

Tegeliku õnnetaseme väljaselgitamiseks töötasid nad koos kolleegidega välja omalaadse õnnemonitoorimise meetodid reaalajas.

Sellistes uuringutes osalevatel inimestel palutakse oma hetkeemotsioone kirjeldada mitu korda päevas või siis õhtul taastada möödunud päev episoodide kaupa ning hinnata iga episoodi emotsionaalset väärtust.

See aitab vältida üksikute mõjurite ületähtsustamist, mis ilmneb, kui inimene peab langetama subjektiivse otsuse, kas ta on õnnelik või ei.

Hea näite üksiku teguri ületähtsustamisest pakub katse, kus rühmal tudengitel paluti esmalt vastata ülalkirjeldatud küsimusele üldise õnnelikkuse kohta ning kohe seejärel päriti neilt, mitmel kohtamisel nad käisid möödunud kuul.

Selgus, et kahele küsimusele antud vastused polnud üldse korrelatsioonis: edukus vastassugupoole seas ei paistnud õnnetundele avaldavat vähimatki mõju.

Ent teisele tudengitegrupile esitati samad küsimused vastupidises järjekorras. Nüüd ilmnes tugev seos: agarad semmijad tunnistasid end valdavalt õnnelikemaks.

Teadlased veendusid, et vastajate tähelepanu juhtimine mingi valdkonna olukorrale nende elus (antud juhul romantikale) mõjutas otsustavalt vastajate kogu subjektiivset õnnehinnangut.

Uurijad palusid kümnes erinevas kohas töötanud 374 inimesel hinnata tööpäeva jooksul iga 25 minuti tagant oma erinevaid emotsioone skaalal 0–3.

Tulemusi võrreldi töötajate perekondade sissetulekutasemega. Selgus, et korrelatsioon töötajate kogetud õnnehetkede ja nende majandusliku seisukorra vahel oli nullilähedane.

Küll aga kogesid paremal järjel olevad töötajad teistest rohkem selliseid emotsioone nagu viha, vaen, hirm, pinge ja erutus. Kõrgem sissetulek pakkus seega hoopis intensiivsemaid negatiivseid emotsioone.

Et õnn ei peitu rahas, sellele viitab ka tõsiasi, et ehkki näiteks eurooplaste sissetulek on viimase nelja aastakümne jooksul pööraselt kasvanud, on nende subjektiivsed õnnehinnangud jäänud enam-vähem samaks.

Esiteks näib, et õnnetunde seisukohalt pole oluline mitte see, kui palju inimene teenib, vaid kas ta teenib rohkem või vähem kui teised. Riigi heaolu üldine tõus võib palga kergitada küll 3000 kroonilt 30 000-le, ent kui see juhtub kõigiga, ei paku see palgasaajatele mingit emotsionaalset rahuldust.

Palga suurenemine aitab õnnetundele pisut kaasa küll siis, kui inimene on vaene (alla 20 000 dollari teenivate ameeriklaste seas on väga õnnelikke 22,2 protsenti, üle 50 000 dollari teenivate seas rohkem kui 40 protsenti).

Kahnemanni ja Kruegeri sõnul aitab SKT suurenemine rahva kui terviku rahulolu tõsta siis, kui riigi üldine SKT elaniku kohta jääb alla 12 000 dollari, ent rikkamates riikides SKT kasv rahva õnne enam eriti ei mõjuta. Eesti näitaja on 17 500 dollarit.

Seevastu üksikisiku tasemel pakub isegi väga suure rikkuse sülle kukkumine vaid lühiajalist õnnepuhangut: lotovõitjate subjektiivne õnnehinnang on aasta pärast võitu langenud samale tasemele kui enne võitu.

Napid helged hetked

Miks siis õnn ei ole rahas? Kahnemann ja Krueger on oma reaalaja-uuringute abil märganud, et sissetuleku kasvades ei pühenda inimesed varasemast sugugi rohkem aega nendele toimingutele, mida nad tegelikult seostavad rahulolutundega.

Kõrgema palgaga kaasnevad pikemad tööpäevad, pikemad lähetused ja autos või ühissõidukis loksumised (need on kõigi uuringute järgi kõige vastikumad osad päevast). Selle võrra jääb vähem aega meeldivate ja lähedaste inimestega suhtlemiseks, mis omakorda kuulub kõige helgemate hetkede hulka igas päevas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 4.2  
Tarbija24 avalehe uudised
Inglise koolid tahavad vabaneda wifi-võrkudest (46)
Tehnika
Škoda Roomster sai aasta autoks (50)
Auto
Foto: Urilift
Pissuaar põgeneb päevaks maa alla (11)
Lahendamaks öiste avalike urineerimste probleemi ehitab Briti Kolumbia pealinn Victoria kõrgtehnoloogilised pissuaarid Urilift.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Repro
Voroneži sünnitusmajas HIVi nakkuse saanud naine nõuab kompensatsiooni (5)
Venemaal Voronežis algas kohtuprotsess, kus sünnitusmajas vereülekande teel HIVi nakkuse saanud naine nõuab sünnitusmajalt kahjutasu.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Peeter Langovits
Enamik rahvast näeb keskmist palka vaid unes (96)
Kaks kolmandikku palgatöölistest võib ligi 10 000 kroonini kasvanud keskmisest palgast vaid unistada. Kuigi viimase nelja aasta hinnatõus on ostujõudu 15 protsenti kahandanud, ihkab rahvas kulutada, kirjutab Andrus Karnau.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Tesla
Tesla laseb välja sedaankerega elektriauto (13)
USA kompanii Tesla, kes toodab Lotuse Elise baasil sportlikke elektriautosid, plaanib laiendanda oma mudelivalikut uue elektrimootoriga sedaani võrra.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Reuters
Teadlased avastasid valgu, mis võib aidata viljakusravis (4)
Teadlased on avastanud proteiini, mis aitab tabada DNA-kahjustusi arenevates munarakkudes.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Internet
Online-mäng sattus viirusrünnaku alla (11)
Second Life'i nimeline online-mäng oli kahe tunni vältel täidetud kuldsete rõngastega, mille veiderdamisi saatis kahetooniline lauluke SEGA populaarsest mängust Sonic the Hedgehog.

> Artikli juurde | Kommenteeri
KALLIS VAADE. Vaade veele tõstab kinnisvara hinda ka Ameerikas, lisades maja hinnale 
väidetavalt koguni 25-30%.
Foto: Epp Petrone
Armastus, seks ja... kinnisvara (2)
Mäletan, kuidas ma esimest korda Ameerikas külas käies sattusin raamatukogus lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:

Eestlased Valges Majas (2)
Foto: Margus Ansu
Ujumisbasseinide uriinimarker on müüt (20)
Kas basseini pissides värvub vesi punaseks? Jutt ujulavees kasutatavast erilisest uriinimarkerist osutub linnalegendiks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Sille Annuk
Teadlased uurivad, miks õnn ei peitu siiski rahakotis (15)
Uuringud kinnitavad: inimese sissetulekute kasvamine ei suurenda kogetavate õnnehetkede arvu ega kestust. Kuid miks unistame me siis nii visalt suuremast palgast, uuris Alo Lõhmus.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Alam-Pedja looduskaitseala jõgedel võib nüüd mootorita paadiga sõita ajalise piiranguta.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Alam-Pedja looduskaitseala laieneb
Novembri lõpuni saavad huvilised tutvuda Alam-Pedja looduskaitseala uute piiride ja kaitse-eeskirjaga, mis on välja pandud kolme maakonna keskkonnateenistustes ja vallavalitsustes.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Toomas Huik
Eesti lööb maailma meedias kõrgeid laineid (52)
Lääneriikide juhtivad väljaanded pole viimastel aastatel hoidnud Eestit kiites värvi kokku. Pigem suisa vastupidi: ülistuslood on veelgi hoogsamaks muutunud.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Enimexi lennukid Tallinna lennujaamas
Foto: Küllike Rooväli
Hiiumaa lennuõnnetuse ohvritele pole seni kahju hüvitatud (3)
Kärdla lähedal juhtunud lennuõnnetusest on möödas juba viis aastat, kuid katastroofis ellujäänutele pole tänini kahju hüvitatud.

> Artikli juurde | Kommenteeri
liiga prantslaslik. Kui eelmine esimene leedi Hillary Clinton hindas  Walter Scheibi prantsuse juurtega kokakunsti, siis nüüdse Valge Maja perenaise Laura Bushi jaoks oli see liiga elitaarne ja ka prantslaslik.
Foto: Corbis/ Scanpix
Valge Maja poliitiline kokakunst
Ameerikas tekitab juba praegu elevust presidendi endise peakoka Walter Scheibi jaanuaris ilmuv raamat «Valge Maja peakokk», kus mees muu hulgas võrdleb Clintonite ja Bushide söömisharjumusi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:

Rando Allikmets: suurte vastuste leidmise lävel (30)
Tulekindlad goblinid, va väikesed vembumehed, võivad karjakaupa parasjagu tüütuks osutuda.
Suur novembrikuu mänguülevaade (3)
Novembri viimases Arteris vaatame, millega meelt lahutada.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Kes on olnud kuulsaim kohvikukülastaja? Toomas Tohvile meenub, et suvel käis neil söömas Tanel Padar oma ansambliga. “Tallinnast tulijadki märkavad meid,” rõõmustab ta.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Koduigatsus tõi noore ettevõtja Pärnusse tagasi
Ajal, kui enamiku silmad kiikavad välismaa hüvede poole, leidub meeldivaid erandeidki: Café Campa omanik Toomas Tohv (34) piilus välismaalt hoopis Pärnu poole ja on nüüd tagasi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Sille Annuk
Kutsika hind on pisku kuludest
Loomasõbrale tundub lemmikust rääkides kohatu puudutada rahateemat, ometi peaks kutsikat perre võtta soovijad teadma, et uus pereliige viib aastas keskmiselt kümme tuhat krooni.

> Artikli juurde
Uus äri- ja meelelahutuskeskus võtab enda alla Vilma ja kaubamaja parkimisplatsi vahele jääva rohelise ala.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Viljandis leivatööstuse kõrvale kerkib meelelahutuskompleks (5)
Kui kinnisvaraarendajate plaanid teoks saavad, valmib järgmisel sügisel Viljandis Kaalu tänaval keskus, kus leiavad koha linna esimene seinatennise saal ja majasisene parkla ning ööklubi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Sportliku stiili armastajad võivad halli talvepäeva sära tuua värvikate lõbusas stiilis peakatetega. Kootud põhjata nokats ei aja soengut sassi, huvitava kujuga sallmütsi saab kanda salli, kapuutsi või mütsilotuna.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Stiilne müts on suur, soe ja karvane
Lörts, vihm ja vile tuul sunnivad kapist mütsi välja otsima või ise kudumisvardaid liigutama.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Kasu foorum
28.10.08 05:18
Vaba raha (30)
21.10.08 13:42
Ostukäru kasutamine
15,7 korda kallimaks (14)
21.10.08 05:38
Vaba raha (30)
Reklaam
   
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS