Jaapani teadlaste väitel on nende uurimisprogramm suurim ja tähelepanuväärseim pärast Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA korraldatud Apollo missioone 1960. ja 1970. aastatel. Alanud missiooni eesmärk on uurida põhjalikult Kuu gravitatsioonivälja ning leida vesinikku, mis annaks lootust, et Maa kaaslaselt võib leida ka vett. Uudisteagentuuri AFP teatel hakkavad 478 miljonit USA dollarit (ligi 5,5 miljardit Eesti krooni) maksnud kosmosesond Selene ja tema kaks satelliiti koguma teavet Kuu evolutsioonist, geoloogiast ja topograafiast.Vaevarikas tee «See on esimene suur samm eesmärgi poole rajada 2025. aastaks Kuule mehitatud kosmosejaam,» rääkis Reutersile Jaxa kosmoseagentuuri vaneminsener Shinichi Sobue. Sond eraldus teda kandnud H-2A raketist 45 minutit pärast starti ning jäi enne 380 000-kilomeetrisele teekonnale Kuu poole asumist Maa orbiidile tiirlema. Tuleva kuu alguseks peaks Selene, hüüdnimega Kaguya, jõudma Kuu orbiidile, saja kilomeetri kaugusele selle pinnast. Edukas start toimus Jaapani lõunaosas Vaikses ookeanis asuvalt Tanegashima saarelt. Sama ladusalt kui start ei kulgenud siiski missiooni ettevalmistus, sest Kuule sondi saatmine hilines tehniliste probleemide tõttu neli aastat. Jaapanlaste kosmoseprogramm oli kriisis juba 1990. aastatel, kui ebaõnnestus kaks H-2 raketi starti. Tõeline krahh tabas Jaapanit neli aastat tagasi, kui teadlased olid sunnitud üksnes mõned minutid peale starti õhkima kahte satelliiti kandnud ja kursilt kõrvale kaldunud H-2A raketi. Saadab ka Hiina Vaatamata sellele, et Jaxa esindajate sõnul pole sel korral ebaõnnestumist karta, on mitmed eksperdid Reutersi andmetel avaldanud kahtlusi, kas Jaapan suudaks ebaõnnestumise korral jätkata kosmoseuuringute võidujooksu Hiina ja Indiaga. «Kui Kaguya projekt peaks luhtuma, ei suuda Jaapan pikka aega nii ulatuslikku projekti ette võtta,» kommenteeris Rahvusliku Kosmoselabori endine juht Hideo Nagasu Reutersile. AFP teatel saadab ka Hiina veel septembri jooksul Kuu orbiidile oma kosmosesondi Chang-1, millelt oodatakse 3-D ja röntgenpilte taevakeha pinnast. 2010. aastal loodetakse Kuu pinnale saata ka mehitamata sõiduk. Järgmisel aastal liitub Hiina ja Jaapaniga ka India kosmosesond, pärast mida loodetakse 2020. aastaks saata Kuule ka astronaut. Jaxa esindaja Satoki Kurokawa sõnul on Hiina ja India uuringud Jaapani eesmärkidest erinevad. «Nad ei kavatse uurida gravitatsiooni mõju, topograafiat ega magnetväljasid – kolm valdkonda, milles Kaguya tõestab kindlasti oma erilisust,» selgitas ta. Sammuti ei ole Jaapani Kuu-uuringute eesmärgid seotud sõjanduspoliitikaga, nagu seda on ekspertide hinnangul Hiina eesmärgid. «Meil pole ühtegi militaarset eesmärki. Me tahame kinkida lastele unistuse,» rääkis Jaxa vaneminsener. Oma kosmosesondi plaanib Kuu orbiidile järgmisel aastal saata ka Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA. Kuu-reisid • Kosmosesond Selene läkitamine Kuule läks maksma 478 miljonit dollarit ehk ligi 5,5 miljardit Eesti krooni. • Tegemist on tähelepanuväärseima kosmoseuuringuga pärast Apollo missioone 1960. ja 1970. aastatel. • 2025. aastaks soovivad jaapani teadlased Kuule rajada mehitatud kosmosejaama. • Oma kosmosesondi plaanivad Kuu orbiidile lennutada ka Hiina, India ja USA. |
