Tööandjad nõuavad riigiametnike palgatõusu kärpimist poole võrra

Tööandjate keskliidu volikogu leidis, et riigieelarve eelnõus kajastuv riigiametnike palgatõus on mõnes valdkonnas põhjendamatult kõrge ja seab seepärast tugeva löögi alla keskmised ja väikesed ettevõtted, kes on Eestis peamised maksukoormuse kandjad.

Tööandjad teatasid samas, et toetavad plaani tõsta õpetajate ja päästetöötajate palka, sest need töötajad on aastaid olnud vaeslapse osas, kuid massiline palgatõus ametnikkonna hulgas on põhjendamatu. Sestap teeb tööandjate keskliit ettepaneku vähendada kavandatavat riigiametnike palgatõusu vähemalt poole võrra.

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ütles, et praeguse võimukoalitsiooni leping ütleb ühemõtteliselt, et valitsusliit suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris.

«See on igati mõistlik lähenemisviis ning mõjub meie majanduse arengule positiivselt, samas ringlusse saadetud riigieelarve eelnõu kõneleb sootuks teist keelt nimelt näeb see dokument ette umbes 20-protsendilise keskmise palgatõusu riigieelarvest palka saavatele ametnikele ning see on juba kaks korda enam kui erasektori tootlikkus,» tõdes Veskimägi.

Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et seepärast kutsuvad nad valitsust üles vaatama kriitilise pilguga üle rahandusministeeriumi poolt suvel koostatud majandusprognoos, kuna oluliselt on muutnud tõenäolisemaks majanduse kiire jahtumise stsenaarium.

«Pea kõik Eestis tegutsevad kommertspangad prognoosivad hetkel valitsuse prognoosist kuni 2 protsendipunkti võrra madalamaid kasvunumbreid, mis riigieelarve seisukohalt võivad realiseerumisel tähendada miljarditesse kroonidesse ulatuvaid korrektsioone,» täiendas Kriis.

Kriisi sõnul on selge, et tööandjad ei saa toetada võimuliidu kava, mis paneb veelgi raskemasse olukorda tööjõu puudusega kimpus olevad keskmised ettevõtted, kes koos väike-ettevõtetega tasuvad enamiku meie riigi maksukoormusest.

Tööandjate keskliit teeb koalitsioonile ettepaneku pidada palgaküsimustes läbirääkimisi ka sotsiaalpartneritega, lisaks tööandjatele ka ametiühingute keskliiduga, et sõlmida kokkulepped, mis ei vii Eesti majandust tasakaalust välja.

Toimetas Kaire Uusen, Postimees