Eesti ülikiire palgatõus võib tuua tagasilööke
31.08.2007 00:01
Andrus Karnau, Postimees
Värskematel andmetel jätkub Eestis ülikiire, enam kui 20-protsendiline palgakasv, analüütikute hinnangul võib see kaasa tuua tõsiseid tagasilööke.
Statistikaamet teatas eile, et keskmine brutokuupalk tõusis teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 21,2 protsenti – 11 549 kroonini kuus. Mullu mõõtis statistikaamet teise kvartali palgaks 9531 krooni kuus. Eriti hästi läks teises kvartalis kaevuritel ja ehitajatel. Nende keskmine sissetulek tõusis aastases võrdluses koguni 30 protsenti ja küündis vastavalt 13 743 ja 12 700 kroonini. Samal ajal peavad asjatundjad teise kvartali palgatõusuandmeid petlikuks, sest neile annavad hoogu suvised puhkusetasud. Lisaks sel puhul makstavatele preemiatele saavad inimesed palga n-ö ette kätte. Tublid kulutajad Eesti elanikud on värskete andmete järgi üsna varmad sülle langenud palgatulu kulutama. Statistikaameti väitel kasvas näiteks tekstiilitooteid, rõivaid ja jalatseid pakkuvate kaupluste läbimüük aastaga 35 protsenti. Kogu jaekaubandussektor tervikuna kosus aastaga 13 protsenti. Seda juulikuu arvestuse võrdluses eelmise aasta sama kuuga. Palgakasvu peapõhjus peitub analüütikute hinnangul endiselt selles, et ettevõtteil napib töökäsi ja nende kinnihoidmiseks või siis üleostmiseks ollakse valmis maksma järjest suuremaid summasid. Oma osa konkurentsil tööjõu pärast on kahtlemata ka avatud piiridel, mistõttu Eesti ettevõtja peab rinda pistma euroliidu firmadega. Teine põhjus peitub analüütikute hinnangul tõigas, et suur sisenõudlus, mis on ka helde laenuraha toel üles pumbatud, kütab tagant inflatsiooni. Aina kõrgemad hinnad sunnivad aga töövõtjaid nõudma üha kopsakamaid palku. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsiosakonna analüütik Katrin Uudeküll märkis, et tänavu teises kvartalis oli reaalpalga kasv (inflatsioon maha arvatud – toim) 14,6 protsenti. Samas kasvas tööviljakus keskmiselt 5,9 protsenti. «Palgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus,» märkis Uudeküll. «Selline tendents ei saa kesta kaua, sest vähendab ettevõtjate kasumlikkust.» Lisaks firmade kasumi kahanemisele näevad analüütikud ülikiires palgatõusus ohtu ka meie ekspordivõimele. «Inimesed peaks mõistma, et pisut väiksem palgakasv on mõistlik, sest nii suudavad ettevõtted palku tõsta ka järgmistel aastatel,» ütles Eesti Panga osakonnajuhataja Ülo Kaasik eile. Erinevad andmed Mõnevõrra tagasihoidlikumad on teise kvartali osas maksuameti andmed. Maksuameti teatel teenisid inimesed tänavu teises kvartalis keskmiselt 10 667 krooni suurust brutopalka. Ligi 900-kroonine erinevus tuleb sellest, et maksuamet kogub ettevõtete tegelikke väljamakseid, mida nad töötajaile teevad. Statistikaamet arvestab aga osalise tööajaga inimeste tasu suuremaks ehk täistööajale. Samuti kajastub palk statistikas tekkepõhiselt, maksuamet näeb seda aga kassapõhiselt ehk siis hetkel, kui raha ettevõtte kassast välja läheb.
|
