Eelmise sajandi lõpus Eestit jõuliselt kaks korda peaministrina kiiretele reformidele juhtinud Mart Laari innukus lõppes kurvalt, kui ta suure tuhinaga püüdis kõik, mis võimalik, ära erastada. Viimased plaanitud suurtehingud, millega müüdi Eesti Raudtee enamusosalus ning püüti müüa osa Narva elektrijaamadest ja Eesti Põlevkivist, olid juba ilma igasugu loogikata. Usk, et ainult eraomanik suudab firmat edukalt majandada, osutus õnneks valeks. Võib vaid mõelda, et kui Laaril oleks olnud võimalik ilma avalikkuse vastuseisuta oma ideed lõpuni ellu viia, oleks enamik riigi praegustest ülesannetest juba ammu olnud erafirmade käes. Kuigi erafirmad suudavad kasuminäljastena efektiivsemalt tegutseda, ei pruugi see samas tähendada tarbijatele paremat teenust ega madalamaid hindu.Rahamaailmas pälvivad ultraliberaalsed peaministrid ülimat tunnustust, sest annavad rahaveskitele võimaluse takistamatult jahvatada. Nii pälvis ka Laar suurt rahvusvahelist tunnustust, mis tipnes Swedbanki nõukogu liikme sooja kohaga. Samas ei saa Laari saavutusi ka kuidagi alahinnata, sest paljuski tänu temale viidi Eestis ellu kiired reformid, mis on olnud vundamendiks praegusele Eesti majanduse õitsengule. Mida oodata temalt aga nüüd, kui ta on muutunud koos Eesti riigiga küpsemaks? Tõenäoliselt ta uut imerohtu pakkuda ei suuda, kuid palju aastaid pooleli olnud reformid ootavad käsilevõtmist. Laari vana rivaali Edgar Savisaare võidukas naeratus Eesti Raudtee tagasiostu paberitele alla kirjutades andis mõista, et tema peab teiste kokkukeeratud jamasid lahendama. Järgmisena on Savisaar lubanud käsile võtta Edelaraudtee ja eks ta ihub hammast ka ühtsetele maksumääradele. IMFi värske raport avaldas kahtlust, kas ühtsed maksumäärad suudavad olla jätkusuutlikud maksusüsteemide arenedes. Samas märgiti, et proportsionaalsest maksusüsteemist ei võida kuidagi keskmise sissetulekuga elanikkond. Need väited annavad Savisaarele võimaluse tõsta lähenevate valimiste eel taas jõuliselt astmelise tulumaksu teema. Ehk kõik kordub taas. Savisaar oma hirmutavate maksuastmetega ja riiklike raudrööbastega ning tema vastas Laar ja teised parempoolsed sooviga Savisaart ja hirmutavaid maksuastmeid kõrvale tõrjuda. Nüüd ei ole Laari kaardid nii tugevad kui eelmistel kordadel enne peaministriks pürgimist, kuid kahtlemata on ta üllatamisvõimeline. Nii nagu Laar suutis ühendparteis osavalt kõrvale tõrjuda suurema jõuga Res Publica ja võimu haarata, nii võib ta üllatada ka Toompeal. Tagatoamängudes ei ole Laarile palju vastaseid, kuid seekord võib sellest siiski väheks jääda. |
