Postimees TEADE Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Peep Aaviksoo(26)
На русском
 «  25.oktoober 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Esileht > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Andres Arrak: Proportsionaalne või mitte, selles on küsimus!
24.08.2006 00:01
Andres Arrak, Audentese Ülikool


Astmelise tulumaksu pooldajad on vähemalt sajandi ajast maha jäänud, leiab majandusteadlane Andres Arrak Audentese Ülikoolist.

 
Andres Arrak

Kas proportsionaalne või astmeline tulumaks - see hamletlikult olemuslik küsimus tõusetub raudse järjekindlusega iga kord enne järjekordseid valimisi. Kusjuures hämmastav, et ka enne presidendivalimisi. Kuigi presidendil ei tohiks maksusüsteemiga ega Eesti majandusliku arenguga laiemalt mingit pistmist olla.

Argumendid, mida arutelus kasutatakse korduvad kahjuks tsüklist tsüklisse ning ei taha kuidagi sisukamaks muutuda. Maksud on alati seotud poliitiliste ideedega (probleemi lahendused), veendumustega (tõlgendused), väärtustega (põhilised normatiivsed eelistused) ja huvidega (materiaalne omakasu). Kõigi nende vastandumine ja dünaamika moodustabki tihti kirgliku kanakitkumise kuju võtva poliitilise protsessi.

Proportsionaalse süsteemi pooldajate tugevaim argument on, et selle süsteemi raames oleme saavutanud enneolematut majanduslikku edu. Vastaste, astmelise süsteemi pooldajate argument on sama «sisukas» – maksuastmete kehtestamine on õiglane, kuna vaeseid on rohkem ja see on nende huvides. Lisaks viited «välismaa kogemusele»: lükkasid ju sakslased proportsionaalse süsteemi idee hiljuti tormakalt tagasi.

Nii nagu ei saa iseseisva Eesti majandusedu pelgalt maksusüsteemi arvele kirjutada, ei tohi ka tulude aktiivsemas ümberjaotuses näha automaatselt suurema sotsiaalse võrdsuse garantiid. Maksud on majandussüsteemi üks ja väga oluline osa. Ei ole ka saladus, et olelusvõitlus riikide vahel on muutunud osaliselt maksusüsteemide võistluseks.

Maailm on üha avatum ja kapital üha rahvusvahelisem. Rahvuslike majanduste kasvanud avatus on muutnud üha raskemaks isoleerida koduseid maksusüsteeme rahvusvahelistest. Igasugune kodune maksureform peab arvestama lisaks sisemistele ka väliste vastukajadega. Järelikult peavad teisenema ka maksureformide hindamise traditsioonilised kriteeriumid.

Mitmed meetmed, mis suletud süsteemis (fikseeritud kurss, kontrollitud kapitali liikumine) näisid toimivat võivad uutes oludes muutuda teostamatuteks või lausa kahjulikeks. Tänane USA ja Suurbritannia võlgnevad suure osa oma majandusedust ja madalast tööpuudusest 80’te aastate majandus- ja maksureformidele. Reagani 1986. a. maksureformi põhimõtted levisid kiiresti enamikesse arenenud riikidesse.

Eesti taasavastas 1994. aastal proportsionaalse maksusüsteemi. Eesti eeskujule on järgnenud veel kaheksa riiki alates Leedust ja lõpetades Rumeeniaga. Kõik muuseas postsotsialistlikud riigid. Neile kaheldamatut edu toonud ideed tunduvad paraku sajandialguse vanas ja haiges mandri Euroopas, sh Saksamaal ikka veel pühaduserüvetamisena.

Selge on see, et makse kärbivad ja maksusüsteeme lihtsustavad tänapäeval enamus riike. Kõik need, kes kutsuvad üles vastupidisele, on viisakalt öeldes vähemalt pool sajandit ajast maha jäänud ja ujuvad vastu tuult. Viimaste hulka kuuluvad Eestis selgelt suuremat sotsiaalset õiglust ja inimesest hoolimist jutlustavad vasakpoolsed, ükskõik kuidas nad end ka ei nimeta. Populistlikus häältepüüdmises on justkui kõik vahendid lubatud.

Tehkem eelöeldu kinnituseks lühike ajalooline tagasivaade maksupoliitikate- ja süsteemide arengusse viimase saja aasta jooksul. Meetodid, millega valitsused on tulusid kogunud, on viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Õigem oleks öelda, et sajand tagasi polnud reaalset süsteemi olemaski. Rohkem nägi see nii välja, et maksustati kõike, mis kätte juhtus. Alates meeste habemetest ja lõpetades akende ning soolatud vaalalihaga. Need sadades mõõdetavad erinevad maksud olid väga ebaefektiivsed, kerged kõrvale hoiduda ja ei andnud eriti palju tulu.

Keskmiselt moodustasid valitsuste maksutulud 20. sajandi esimesel kümnendil alla 10 protsendi SKP’st, USA’s alla kolme protsendi. Loomulikult oli valitsuste roll majanduses vägagi proportsionaalne selle tuluosaga. Töölisklassi teadlikkuse tõusu ja organiseerituse kasvuga koos hakkasid levima ideed maksusüsteemi rollist tulude ja rikkuse ebavõrdse jaotuse leevendamisel. Hakati maksustama tulusid ja kasumit. Tõsi küll, need maksud andsid kokku väga väikese tulu ning neid maksid vaid kaduvväike osa kõige rikkamatest. Seetõttu hakati neid nimetama «klassi maksudeks».

Oluline on märkida, et olulist nihet sotsiaalsetes väärtustes kajastavad progresseeruvad maksusüsteemid kehtestati enne, kui alamad klassid jõudsid saada valimisõiguse. Kapitalismi edenemisega kaasnev ebavõrdsus sundis maksustama «vastavalt võimetele». Kuna saabuv (esimene) maailmasõda oli väga kallis pidada, siis oli valitsustel kohe varnast võtta lisaks traditsioonilistele (võlg) ka uus legitiimne tulude kasvatamise vahend.

Erinevate sõjamaksude abil muutusid maksud valitsuste peamiseks tuluallikaks. Mis sest, et neid maksis ikkagi vaid alla viie protsendi kodanikest. Ühtlasi pandi alus tänapäeva heaoluühiskonna vundamendile – progresseeruvale tulumaksule ja ettevõtete kasumimaksule. Kuigi peale sõda langesid piirmaksumäärad oluliselt allapoole, jäi valitsema idee, et maksud on moodsa ühiskonna põhiliseks ümberjaotavaks vahendiks.

Prantsusmaa valituse tulud moodustasid juba enne järgmist sõda pea kolmandiku SKP’st. Riigikapitalismi edendavad natsionaalsotsialistid Saksamaal viisid valituse osa peagi üle 40 protsendi. Üldise arusaama kohaselt pidi maksumäär olema progresseeruv ning «mitteteenitud» tulu (kasum, pärand) rohkem maksustatud kui «teenitud» (palk). Teine maailmasõda muutis maksupoliitikat oluliselt. Ja seda mitte ainult kasvanud sõjakulude tõttu.

Üha rohkem inimesi kolis maalt linna ja hakkas raha saama regulaarselt palgapäeval. Ei läinud kaua aega, kui valitsusametnike peas tekis idee – koguda tulumaks kohe tööandjalt, ilma, et see jõuakski töövõtja kätte. Maksutulu hakkas laekuma regulaarselt. Sündinud oli «Maksa kui saad tulu» süsteem. Ühtlasi oli see õiglane, kuna igaüks maksis. Ja veel õiglasem oli, et rikkad maksid rohkem.

Rikaste maksumääras tõusid enneolematusse kõrgusse. Enne Kennedy maksureformi oli kõrgeim maksumäär USA’s 92 protsenti (sic!). Klassi maks muutus massi maksuks. Sõda oli teinud kõrged maksud poliitiliselt vastuvõetavaks. Valitsuste tululoomise võime kasvas drastiliselt. Mis oli kooskõlas ka keinsistliku arusaamisega valituse kasvanud vastutusest raha- ja eelarvepoliitika teostamisel rahu tingimustes.

Kasvanud maksutulu lõi uue poliitika kapitalistliku majanduse suunamiseks. Maksude abil sai suunata investeeringuid kui majandusarengu põhivedru. Täiendavaks stiimuliks olid kõikvõimalikud maksusoodustused. Ettekirjutused ja soodustused muutusid üha keerulisemaks, kasuseadused üha paksemaks ja maksubürokraatia üha suuremaks.

Maksunõuandjad levitasid kogemusi üha rohkematesse riikidesse. Konverentsidel vahetati kogemusi. Õige pea ulatuvad valitsuse maksutulud SKP’ga võrreldes Prantsusmaal üle 50 protsendi, Rootsis mingil hetkel kahe kolmandikuni, OECD keskmine lähenes 50 protsendile. Valitsuste isu aina kasvas ja varsti olid nad kõige «näljasem» klient laua ääres tarbijate ja ettevõtete kõrval.

Muidugi aitas see kõik luua hulganisti töökohti maksuametites ja advokaadibüroodes. Kiiresti kasvas nõudlus juristide järele, sest keerukaks muutunud maksudeklaratsiooni suutsid iseseisvalt täita vaid vähesed. Ühtlasi tasus juristile maksta, sest maksuaukudest kokku hoitud raha oli suurem. Maksude administreerimine sõi ära suure osa laekunud tuludest. Maksudest (seaduslik) kõrvalehoidmine sinna lisaks.

Maksud olid muutunud odavast lahendusest igale probleemile väga kulukaks probleemiks. Kindlasti ei olnud nad ammu enam õiglased, vaesel ei jätkunud raha advokaadile maksmiseks. Arusaamisele, et turumajanduse teravate nurkade mahalihvijast oli saanud peamine kuluallikas ja majanduskasvu pidur jõuti 80’datel. Ei tea, kas on vaja lisada, et enamus valitsusi oli jõudnud sügavasse võlakoormasse: isu oli kasvanud võimalustest kiiremini.

R.Regan tuli USA’s võimule kindla ideega kärpida makse ja tasakaalustada eelarve. Pinna olid ette valmistanud Chicago majanduskoolkond ja monetaristid. Reagan asus seisma ülemaksustatud keskklassi eest. Idee oli iseenesest lihtne, nagu kõik geniaalne siin maailmas. Kahanenud maksumäär stimuleerib majanduskasvu ning kasvanud tuludelt saab valitsus ka madalama maksumääraga rohkem maksutulu.

Lisaks kaovad rikastel stiimulid ja võimalused kasutada maksuauke, mistõttu rikaste poolt makstav maksutulu kasvab. Ja kasvasid mõlemad: nii valitsuse maksutulud kui rikaste makstud maksud. Kennedy oli alandanud kõrgeimat maksumäära 91-lt 70 protsendile. Reagan vajutas pedaali põhja – kõrgeim maksumäär toodi 26 protsendile.

Tänapäeval laekub USA’s ühelt protsendilt kõige rikkamatelt 35 protsenti kõigist maksutuludest, topp kümnendikult täpselt kaks kolmandikku. Alumine pool maksumaksjaist maksab 4,2 protsenti kõigist maksudest. Kuid pangem tähele – sellel alumisel poolel on ka pool häältest järjekordsetel valimistel.

Seetõttu ei tohi tema tuju väga ära rikkuda. Nagu alguses öeldus – Reagani maksureformide mõju lainetas enamusse arenenud riikidesse. Ühtlasi tuli ümber defineerida valiotsuse roll. Tänapäevane heaoluriik pärineb maksupoliitilistest valikutest, mis tehti hoopis teistsuguses, suures osas suletud maailmas. Mitmel Eesti poliitilisel parteil oleks aeg endale sellest aru anda. «Positiivsete» näidete toomine aegunud arusaamade kütkeis olevatest süsteemidest ei tee kellelegi au.

Märkus: Autor on artikli kirjutamisel kasutanud Colorado Ülikooli poliitikateadlase Sven Steinmo artiklit aastast 2002: «Poliitiliste ideede evolutsioon: maksupoliitikad 20. sajandil»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 3.71  

  Varem samal teemal:

Ansipi valitsus jätab tulumaksu-teema uuele valitsusele (15)
10.08.2006 19:13
  Hiljem samal teemal:

IMF: proportsionaalse maksusüsteemi kasulikkusega on liialdatud (36)
19.10.2006 13:35
Inspektsioon nõuab Voitkade süütevedeliku müügilt kõrvaldamist 
Süütevedelik võis Tartus nõuda veel kaks inimelu
Inspektsioon käskis Kiviõlis tehtud süütevedeliku müügilt kõrvaldada
Venemaal saatis mürkalkohol teise ilma juba mitukümmend inimest
Vaata lisaks samal teemal
Putin saadab Läänemere gaasijuhtme ehitust turvama sõjalaevastiku
Economist: Eesti esitas Saksa luurelaeva pärast protesti
Rootsi peaminister: gaasijuhe viib Läänemerel keskkonnakatastroofini
Välisuudised
Levadia krooniti meistriks
Sport
Mihkel Oviir: miljonite kroonide saatus otsustati võimupoliitikute tagatubades (VIDEO)
Eesti uudised
Brauserisõda elavneb taas – Firefox 2.0
Tehnika
Iisraeli hävitajad tulistasid üle Saksa sõjalaeva
Välisuudised
Riigikontroll: PRIA-s on raamatupidamisega probleeme
Majandus
K-kohukese reklaami kohtuasi võib päädida rahatrahvidega 


Keskerakonnaga seostatud K-kohukese reklaamist tingitud väärteoasjas võivad skandaalse reklaami välja töötanud firma juht Mark Eikner ja reklaami paigaldanud firma juht Paavo Pettai saada trahvi.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Prokuratuur: Keskerakond polnud K-kohukesega seotud

Kohtus algas K-Kohukese reklaami väärteomenetluse arutelu
Amazonase jõgi muutis minevikus suunda  
Amazonase jõgi


Maailma veerikkaim jõgi, Amazonase jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini.


> Loe siit | Kommenteeri
Arvamusplats
Rain Liivoja ja Varro Vooglaid: Poliitiliselt soovimatu või õiguslikult võimatu?
 
PM Online’i lugejad pooldavad Estonia pinnaletõstmist
Juhtkiri: Kallis tõde
Estonia ülestõstmine maksaks miljardeid
Märt Rask: Tsiviilõiguse päev – mis asi see veel on?
 
Jaak Allik: Tudengipalk hoiab haritlased Eestis
 
Reforminoored: tudengipalk ei taga paremat elu
Rahvaliit tutvustas üliõpilastele tudengipalga ideed
Saksa sõdureid Afganistanis süüdistatakse laibarüvetamises 


Saksamaal vallandus üleüldine pahameeletorm, kui riigi suurim tabloidleht Bild-Zeitung avaldas fotod, millel väidetavad Saksa sõdurid Afganistanis poseerivad ebasündsalt ühe surnupealuuga.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Saksa ajaleht avaldas uusi fotosid laibarüvetamisest
Savisaar ei toeta pronkssõduri eelnõusid  (VIDEO)
Pronkssõdur.


Lisatud Kanal2 video

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas erakonna juhatuse koosolekul, et keskfraktsioon peab seisma riigikogus vastu eelnõudele, mis annaksid seadusliku aluse pronkssõdur Tõnismäelt ära viia.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Hädavajalik üksmeel
Põhja-Korea ähvardab Lõuna-Koread sõjaga 
Põhja-Korea sõdurid.


Põhja-Korea hoiatas täna, et ei kavatse jääda passiivseks, kui Lõuna-Korea läheb kaasa USA survel Pyongyangile kehtestatud karmide sanktsioonidega.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Põhja-Korea naaseb läbirääkimistelaua taha
Poolte PM Online'i lugejate arvates on minister Ligi ja ohvitseride vastasseis poliitiline võitlus  (VIDEO)
Kaitseminister Jürgen Ligi (vasakul) ja Kaitseväe staabiülem Alar Laneman.


Poolte Postimees Online'i lugejate arvates on kaitseminister Jürgen Ligi ja  ohvitseride vastasseisu puhul tegemist poliitilise võitlusega.   


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Jürgen Ligi: rikkumiste eest vastutavad Kõuts ja Laneman (VIDEO)

Juhtkiri: Kaitsevägi tuuletõmbuses

Matsulevitš: Ligi lõhub oma haldusalas usaldust

Ligi: kaitseväes on reegleid eirav tuumik
Jürgen Ligi: rikkumiste eest vastutavad Kõuts ja Laneman (VIDEO)
Tarmo Kõuts: «Kaitseväe  juhatajal on täielik käsuõigus ja õigus delegeerida seda vastavalt operatiivsetele vajadustele.»


Lisatud Kanal2 video

Kaitseminister Jürgen Ligi paneb vastutuse seaduserikkumiste eest kaitseväes juhataja Tarmo Kõutsile ja peastaabi ülemale Alar Lanemanile ning leiab, et riigikogu peaks Kõutsi kiiresti ametist vabastama.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Riigikogu vabastas Kõutsi ametist (VIDEO)

Ligi tühistas Kõutsi käskkirja missiooniüksuste alluvusest

Poliitikud tahavad Kõutsi kiiresti vabastada

Poolte PM Online'i lugejate arvates on minister Ligi ja ohvitseride vastasseis poliitiline võitlus (VIDEO)

Vaata lisaks samal teemal
Neeme Jõgi välistab poliitikasse naasmise 
Neeme Jõgi


Vaid kaheksa kuud logistikafirmat Smarten juhtinud Neeme Jõgi lahkus eile ametist ja teatas, et uut töökohta ei otsi, kuna võib endale head äraelamist lubada ka ilma tööl käimata.


> Loe siit | Kommenteeri
Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Peep Aaviksoo 
Peep Aaviksoo


Intervjuu on lõppenud!
Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Eesti Korvpalliliidu president Peep Aaviksoo.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Kriisa: loodan, et õnnetused lõppesid

Tartu Rock jättis võiduvõimaluse kasutamata

Eesti korvpallikoondise uued vastased on Rootsi ja Makedoonia
Ringkonnakohus jättis maaparisnikud vahi alla 
Maa-ameti vahi alla võetud juht Kalev Kangur.


Tallinna ringkonnakohus otsustas looduskaitsealuste maade vahetuse skandaaliga seotud isikuid vahi alt mitte vabastada.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Ühendpartei nõuab maadevahetuste uurimist riigikogu komisjonis

Kruuda loob ärimeeste rinnet prokuratuuri vastu

Reformierakond kibeleb rutates maadevahetust piirama

Maadevahetuse suunas ametnike tagatubadesse juba Kranich

Vaata lisaks samal teemal
Ühispangas saab ise krediitkaarti kujundada 
Valik erinevaid pangakaarte


Alates neljapäevast pakub SEB Eesti Ühispank esimesena Eestis kui ka terves Baltikumis võimalust kujundada ise oma pangakaart ehk pank hakkab soovi korral trükkima kliendi valitud pilti tema Visa krediitkaardi esiküljele.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

SEB Ühispanga kasum kasvas aastaga kolmandiku

Esimene Ühispanga investeerimishoius teenis üle 19% intressi

SEB Ühispank eksitab pensionifondi reklaamiga kliente (VIDEO)
Riigikontrolör Oviir: riigikogu võiks hakata riigi rahakasutust jälgima  
Mihkel Oviir


Riigikontrolör Mihkel Oviir esitas täna kell 12 riigikogu esimehele Toomas Varekile tema kabinetis traditsioonilise ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel aastal. Ülevaate sissejuhatuses soovitab Oviir riigikogul keskenduda seadusloome asemel riigi rahakulutamise järgimisele.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Riigi esimene kojamees

Oviir: riik jagab kultuuriraha küsimatagi

Mihkel Oviir: miljonite kroonide saatus otsustati võimupoliitikute tagatubades (VIDEO)

PRIA: inventeerimata nõudeid ja kohustusi enam pole

Vaata lisaks samal teemal
Heimar Lenki ringhäälingunõukogusse ei lasta  
Heimar Lenk


Riigikogu kultuurikomisjon võttis täna menetlusest tagasi eelnõu, millega oleks nimetatud ringhäälingunõukogu liikmeks keskerakondlane Heimar Lenk, kuna Lenk töötab Kanal2-s telesaate «Topp 10» saatejuhina.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Lenki ei esitatud ringhäälingunõukogu kandidaadiks

Saks: rahvusringhäälingu eelnõu pole ELi direktiiviga kooskõlas

Heimar Lenk pürib rahvusringhäälingu nõukokku

Raivo Suni: Ringhäälingunõukogule uus roll

Vaata lisaks samal teemal
 
Fotogalerii
15:30 04.12
Üleujutus Korva luhal
kõik galeriid
Meelelahutus

Jennifer Lopez kavatseb lapse adopteerida

Teri Hatcher leidis endale Eva Longoria eksmehe

Arnold Rüütel käis üksi šoppamas

Hollywoodi kaskadöörid trikitasid autodega

Dieter Bohlenit rööviti

Naomi Campbell sai mõttetu loba preemia

Briti tantsutähed tõstsid mässu

Itaalia jälitab saatanakummardajaid

Tony Blairi kuusk joob kokakoolat

Mälumänguhaid asuvad miljonijahile

Evelin Ilves kaotab kilosid

Tšehhi filmimehed astuvad «Narniaga» uude maailma

12. detsembri horoskoop (VIDEO)

Tuntud lauljad avavad killukese oma lapsepõlvest

HIP! Imehäälte võrratu kooskõla Jõulujazzil kukub esmaspäeval

HIP! Mida arvavad edetabelitest Eesti muusikud

ETV pidutseb koos rahvaga

TV 3 eeter kuulub jõulude ajal erisaadetele

Kanal 2 läheb jõuludel suurele filmimaratonile

Kosmeetiku päeva täidavad hooldused
 
Postimees
Arvamus
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
22:22 Kelm püüdis telefonikaarti ära süüa

21:56 Eestlane ehitab Marokosse luksuskuurorti

18:39 Brauserisõda elavneb taas – Firefox 2.0
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed