Vanemad lapsed on oma noorematest õdedest-vendadest keskmiselt 2,3 punkti võrra suurema IQga, selgitas Norra teadlaste Petter Kristenseni ja Tor Bjerkedali uurimus, mis viidi läbi enam kui 241 310 Norra kutsealuse andmestiku põhjal. See erinevus on küll väike, kuid võib teatud juhtudel osutuda siiski määravaks, kirjutas ajakiri Science. Näiteks kui Norra haridussüsteem koosneks ainult kahest koolist – ühest, mis on mõeldud keskmisest kõrgema IQga õpilastele, ja teisest, mis ette nähtud kõigile ülejäänuile –, siis oleks esmasündinuil tervelt 13% suurem tõenäosus pääseda õppima just tarkade laste kooli.Miks on nii? Ent mis on vanemate laste suurema intelligentsuse põhjuseks? Siiani on sellele fenomenile antud vastukäivaid selgitusi ning paljud teadlased on arvanud, et tegelikku intelligentsusvahet polegi olemas. Nii näiteks on teada, et kuni vanuseni 12 eluaastat on nooremad lapsed pigem terasemad oma vanematest õdedest-vendadest, kes saavutavad nooremate üle intellektuaalse ülekaalu alles täiseaks. See võib tulla asjaolust, et esmasündinu intellektuaalne keskkond peres on tegelikult vaesem kui järgmiste laste oma. Esmasündinu veedab aastaid ilma võrdväärse mängukaaslaseta, samas kui pere noorematel lastel on vähemalt üks arendav mängukaaslane juba ees ootamas. Asi muutub siis, kui vanem laps hakkab nooremaid õpetama ja juhendama ning nooremate käitumist kriitiliselt vaatlema: see aitab vanemal lapsel paremini omaenda mõtteid süstematiseerida ja väljendada, mis lõppkokkuvõttes väljendubki suuremas IQs, kirjutas ajakiri Science. Oma osa võib olla ka perekondlikel rollistereotüüpidel. Esmasündinuid peavad teistest lastest distsiplineeritumaks, töökamaks ja intelligentsemaks nii nende vanemad, õed-vennad kui ka nad ise. Ehkki tegemist võib olla pelga eelarvamusega, aitab see esmasündinute intellektuaalsele arengule lõppkokkuvõttes ilmselt siiski kaasa. Sünnijärjekord ei loe Seega ei loe mitte sünnijärjekord ise, vaid sünnijärjekorrast tulenev sotsiaalne staatus ja intellektuaalne keskkond peres. Nii näiteks on lapsed, kes on küll sündinud teise või kolmandana, ent kasvanud pere vanima lapsena, intellektuaalsetelt võimetelt samal tasemel esmasündinutega. Ent ühelapseliste perede lapsed ning kaksikud, kel pole nooremaid kaaslasi, jäävad keskmise IQ poolest alla neile lastele, kes on kasvanud koos nooremate õdede ja vendadega. |
