Eesti
suurima turvafirma kohaliku tütarettevõtte Falck Lääne-Eesti
teenindusdirektor Ruslan Mironov on hästi kursis sellega, kuidas
suhtuvad kaupluste külastajad seal valves olevatesse turvameestesse, kirjutab Pärnu Postimees. Kuigi
turvaja kohalolek kaupluses võib mõjuda häirivana, takistab see
märgatavalt varaste tegevust. Sellele aitavat kaasa tõsiasi, et viimase
seaduseparanduse järgi saab politsei algatada kriminaalasja vaid selle
pikanäpumehe suhtes, kes võtab kaasa kaupa vähemalt tuhande krooni
eest. «Turvatöötaja ülesanne on olla kaubandusobjektil hästi
nähtav ja teha ennetustööd, et võimalikke vargusi vähendada,» räägib
Mironov. Ennetustöö hulka kuulub ostjate pisteline kontroll. Mironov
lausub, et kuigi kottide läbiotsimine ei meeldi tõenäoliselt kellelegi,
võiks inimesed aru saada, et turvamees teeb vaid oma tööd. Läbiotsimist kardetakse liiga palju «Inimesed
reageerivad isiklike asjade kontrollile väga valuliselt,» teab Mironov. «Koti läbivaatamine ei tähenda seda, et inimest peetakse vargaks.
Sellepärast ei maksa kohe emotsionaalseks muutuda, kui turvatöötaja
just teid kotikontrolliks välja valib.» Falck Lääne-Eesti
teenindusdirektor soovitab hoopis jälgida, kuidas turvamees kontrollib.
Kontrolliks peab turvaja inimese kõrvale kutsuma ja paluma tal oma koti
sisu ette näidata. Turvamees peab olema igati viisakas ja end
tutvustama. Samal ajal tasub teada, et kontrollist keeldumise
korral võib turvaja politsei kutsuda ja see raiskab juba tõepoolest
kõigi aega ja närve. Turvameeste tööpõld on aga palju laiem kui
teenindusobjektide valve. Falck Lääne-Eesti hoiab Pärnus silma peal
rohkem kui 1900 objektil ja suurem osa neist on elektroonilise valve
all. See tähendab, et objektile on paigaldatud liikumisandurid,
valvekaamerad ja muu tehnika. Sealjuures jookseb valvekaamerate
pilt kokku Falcki Papiniidu tänaval asuvasse juhtimiskeskusesse, kuhu
tulevad häiresignaalid ja -kõnedki. Falcki juhtimiskeskuse
vahetuse ülema Meelis Mändla teatel reageerivad turvafirma patrullid
igale häirele. Kokku on firmal Pärnus kolm patrulli, kellest igaüks
katab oma piirkonda. Üks patrull asub Ülejõel, teine kesklinnas ja
kolmas Raeküla ja Sindi suunal. Kõigil autodel on GPS-seadmed, nii näeb
juhtimiskeskus autode liikumist reaalajas. Ka teatakse juhtimiskeskuses
seda, kui patrull peaks kiirust ületama. Patrullid kihutada ei tohi Mironovi kinnitusel on seaduse järgi turvafirma patrull nagu tavaline liikleja ega tohi kiirust ületada. «Kord
saabus patrull vargusepaika 40 sekundiga, aga ikkagi jõudsid vargad
põgeneda, olgugi et kaupluse aknalt kaasa haaratud televiisori pidid
nad maha jätma,» teab Mironov. «Vargad tegutsevad nii kiiresti, et kui
kohe kohale ei jõua, oledki hiljaks jäänud. Seega polegi mõtet
kihutada. Hoopis hull oleks olukord, kui meie kihutav patrull kellegi
alla ajaks.» Siiski loeb Falck oma varaste tabamise protsenti heaks. Mironov
lisab, et kuigi Falcki patrullid peavad liiklema nagu kõik teised, teeb
turvamees lõppotsuse, kui kiiresti ta peab vajalikuks objektile jõuda.
Kihutamiseks peab olema siiski ülimalt hea põhjus, sest suur osa
väljakutseid on seotud elektroonilise valve all olevate objektidega. Falcki
patrullis töötav Meelis Kummets räägib, et suurema osa ajast peavad
patrullijad tegelema valves olevatelt objektidelt loomade minema
hirmutamisega. Kord juhtus koguni selline näotu lugu, et keegi
naljamees viskas Raekülas asuvasse elektroonilise valve all olevasse
parklasse saiakäntsaka, mis meelitas omakorda kohale varblased. Linnud
aga põhjustasid liikumisandurites iga paari minuti tagant häire. Nii
pidi vaene turvamees peaaegu kogu öö parkla vahet sõitma. Sagedane on ka, et öösel uitavad valves olevatel objektidel kassid või rotid, kes panevad liikumisandurid tööle. Falck
Lääne-Eestil on koostööleping Pärnu linnavalitsusega ja tänu sellele
kuulub turvafirma kohustuste hulka öösel linnas patrullimine.
Turvafirma peab hoidma silma peal koolidel, lasteaedadel, kalmistutel
ja teistel linna objektidel. Kummetsi kinnitusel on lasteaedade
ja koolide õued öösel mõnusad varjulised kohad, mis meelitavad kohale
asotsiaale ja purjutajaid. Need ajab turvamees sealt minema. Nagu
turvatöötajad räägivad, on asotsiaalid leplikud ja kuulavad, mis neile
öeldakse. Hoopis hullem on lugu noorte meestega, kes lähevad purjus
peaga väga meheks ja vajavad seetõttu põhjalikumat rahustamist. Patrulli
ülesanne on peletada minema pargipinkidel peatäit välja puhkavad
tegelased. Sealjuures on turvajad selle tegevuse eest isegi kiita
saanud. Kord läks purjutamisega liiale üks enam-vähem
lugupeetud meesterahvas, kes väsis aga koduteel nii ära, et viskas
korra pingile puhkama. Pärast oli mees tänulik, et turvamees äratas ta
enne, kui vargad jõudsid ta taskud tühjaks teha.
> Loe edasi |
