|
Kopenhaageni ülikooli haigla ja Bispebjergi haigla teadlased
eesotsas Peter Krustrupiga moodustasid neljateistkümnest 20-40-aastasest
treenimata vabatahtlikust kaks jalgpallimeeskonda, uurimaks, kuidas regulaarne
jalgpallimäng nende tervist mõjutab, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Novaator.
Kolmekuulise katseperioodi jooksul mõõdeti katsejäneste
lihasmassi, vererõhku, rasvaprotsenti, üldist vastupidavust ja muid füüsilisi
näitajaid, mida regulaarne treenimine eeldatavalt mõjutama peaks.
Nädalas peeti keskmiselt kaks kuni kolm tunniajalist mängu
ning ehkki tulemused polnud üllatavad, siis nende ulatus küll – rasvaprotsent
vähenes, lihasmass suurenes, vererõhk alanes ning vastupidavus suurenes. «Kõik,
mida me testisime, muutus paremuse suunas,» ütles Krustrup.
Samaaegselt viidi samu teste läbi ka treeningrühmaga, kes
käis sörkimas. Ka nemad treenisid kaks-kolm korda nädalas, kuid mitte nii heade
tulemustega.
Pärast 12 nädala pikkust treeningperioodi olid jalgpallurid
kaotanud keskmiselt 3,5 kilo rasva, lihasmass oli aga suurenenud 2 kilo võrra.
Jooksjad kaotasid kaks kilo rasva, lihasmassis aga muudatusi polnud. Vererõhk
alanes mõlemal grupil umbes samal määral.
Teadlased usuvad, et jalgpallil on eelis, sest erinevalt
jooksmisest ei ole tegemist monotoonse tegevusega. «Jalgpallurid jalutavad,
sörgivad ning sprindivad vaheldumisi, mistõttu saavad tööd erinevad lihasgrupid
ning ka erinevad lihaskiud – kui aeglasel sörkjooksul rakendatakse vaid aeglasi
lihaskiude, siis jalgpall annab koormust ka kiiretele, kuid kergemini
väsivatele lihaskiududele,» ütles Krustrup.
Krustrup küsis sportlastelt, kui raskelt trennitegemine
läheb ning tulemused panid ta muigama – jalgpallurid ei pidanud pingutust eriti
raskeks, jooksjad olid aga risti vastupidisel seisukohal.
Jooksjate jaoks olid treeningud aga alati rasked, vaatamata
sellele, et nad liikusid tegelikult keskmiselt sama kiiresti kui jalgpallurid. Krustrup põhjendas seda asjaoluga, et jalgpall haarab endaga kaasa ning ei lase märgata, kui raske sul on.
Tulemused on julgustanud teadlasi füsioloogiliste
uuringutega edasi minema. Koostööd plaanitakse Rooma, Brüsseli ja Liverpooli
ülikoolide teadlastega. Raha uuringuteks loodetakse saada Euroopa Liidult,
UEFAlt ning FIFAlt. Uuringuid jätkatakse erinevas vanuses katsejänestega ning
vaatluse alla võetakse ka teised pallimängud – käsipall, võrkpall ja korvpall.
Krustrup näeb jalgpallil suurt potentsiaali heaoluühiskonda
muserdavate haiguste tõrjumisel. Kui sörkimisest suhteliselt nauditavam
jalgpall osutub niivõrd kasulikuks, siis tuleks jalkamängu populariseerimisega
tõsisemalt tegelema hakata ning seda mitte poisikeste, vaid eelkõige just
täiskasvanud füüsilist koormust vajavate inimeste seas.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
