«Meil tuleb olla ettevaatlik, kuid üleliigseks muretsemiseks pole põhjust,» võttis rahandusminister Ivari Padar eile riigi rahanduse ja eelarveseisu kokku. Aprillis ametisse astunud valitsuse ajal on Eesti majandus läbinud omamoodi murdepunkti. «Kui veel kevadel räägiti ülekuumenenud majandusest, mis kappab veelgi üles, siis nüüd võib öelda, et käes on rahulik jahtumise etapp,» selgitas sotsiaaldemokraadist minister.Suvine prognoos ennustab tänavuseks aastaks 8,1-protsendilist majanduskasvu, mis jääb enam kui protsendi võrra alla mais ennustatule. Majanduse «mõõdukat aeglustumist» näitab ka 2008. aastaks pakutav 7,3-protsendiline kasv. Need arvud tähendavad ühtlasi seda, et nii sel kui järgmisel aastal laekub riigieelarve tulude pool küllaga üle.
Padar hindas igati ootuspäraseks ning loomulikuks pidurdunud protsesse ehitussektoris ja kogu kinnisvaraturul. Majanduse pehmet maandumist toetavad ka kasvanud pangaintressid, mistõttu on inimestel raskem pankadest raha kätte saada, lisas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik. Suurimaks murekohaks pidas ta üleliia kõrget inflatsiooni ja liialt kõrget palgakasvu teatud aladel.
Märgatav hinnatõus Ministeeriumi prognoosi kohaselt kerkivad hinnad tuleval aastal rekordilised 7,4 protsenti, millele aitavad kaasa 2008. aastasse koondatud ühekordsed aktsiisitõusud. «Hinnatõus on päris märkimisväärne, ent veelgi märkimisväärsem on nii tänavu kui tuleval aastal inimeste reaalsete sissetulekute kasv,» kommenteeris Padar. «On üsna mõistlik, et kiirelt areneva majandusega riigis nagu Eesti lähenevad hinnad ja palgad kiiresti Euroopa keskmisele.»
Sääliku sõnul on lootust, et ülikiire inflatsioonitõus järgnevatel aastatel aeglustub. Seevastu üle-eelmine rahandusminister Taavi Veskimägi nimetas ennustatavat inflatsioonitaset väga murettekitavaks ja lausa amoraalseks. «See 7,4 protsenti pole enam küsimus eurost ja makromajandusest. See hävitab pikas vaates inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes,» hoiatas Veskimägi. «Kui raha väärtus langeb, kas inimesed julgevad siis säästa või eelistavad kulutada? Ja see on juba kogu ühiskonna mentaalne probleem. Majandus on ka usk ja emotsioonid,» kinnitas ta. Euro tulek kaugeneb Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku väitel on nüüd esmatähtis mitte suunata eelarvesse laekuvaid «inflatsioonikroone uude inflatsioonipöörisesse». Ennekõike aitaks seda Veskimägi hinnangul teha nõutud palgatõusude ohjeldamine. Samuti ei tohi tänavu minna riigi kulusid kasvatava lisaeelarve tegemise teed. «Valitsusse kuuluvatel parempoolsetel parteidel peab olema vastutustunnet,» lisas Veskimägi. Inflatsioon ei lange ilmselt ka kahe-kolme aasta perspektiivis allapoole Maastrichti kriteeriumi taset, mistõttu ei julge poliitikud enam valjult kõnelda 2011. aastal saabuvast eurost. Padari väitel peab Eesti majandus leidma endale uusi väljakutseid, kuna odavate allhangete aeg on mööda saanud. Käes on poliitiliste valikute aeg Rahandusministeerium hindab praegu, et tuleva aasta riigieelarve tuleb suurusega 96,2 miljardit. Ministritel tuleb oma erakondade toel langetada lähiajal mitmeid poliitilisi valikuid, mis võivad plaanitud eelarvemahtu ka veidi kasvatada. Enne peavad aga lõpule jõudma ministrite läbirääkimised, kus iga poliitik peaks kui lõvi seisma oma valitsemisala eest. Raskete otsuste ritta kuulub ka küsimus tänavuse lisaeelarve koostamisest või koostamata jätmisest. Veel peab valitsus kokku leppima, mis saab 2007. aastal ülelaekuvatest miljarditest. Prognoosi järgi ootab eelarvet 6,9 miljardit lisakrooni, millest neli miljardit krooni on n-ö poliitiliste otsustuste mängumaa. Sotsiaalmaksu ülelaekumine läheb sihtotstarbeliselt pensioni- ja haigekassasse. (PM)
|
