| Ennekõike
Volvode ja Fordide müüjana tuntud Viktor Siilats alustas Haapsallu
tulles tüliga. Ostis veepiiril ühe tootmishoone ja ehitas jahtklubiks.
Ühtlasi puhkes sõda naaberkrundil tegutseva jahtklubiga, sest Siilats
haaras endale kai, mida seni olid kasutanud naabrid. Paberil oli kõik
korras, vaidlusalune kai ulatus maismaani Siilatsi krundil ja naabreil
kästi suu puhtaks pühkida.
Tänavune jant ujuvkaiga keset faarvaatrit kuulub samasse ooperisse. Siilatsil on paberid korras ja naabritel ei ole.
Pole
paberit, pole sadamat, usub Siilats. Eks selles osas ongi tal õigus, et
iga mees peab oma õiguste eest ise seisma. Raha on Siilats Haapsallu
investeerinud, rahvale meeldib ilus jahtklubi ja selle hea köök. Nüüd
tahaks ta seda tagasi teenida, aga näed, konkurendil on hinnad
odavamad. Siilatsi suhtumisest kumab läbi arusaam, et kui keegi on
vaesem kui tema, siis polegi sel inimesel õigus merel käia. Ülbus
vihastab purjetajaid rohkem kui pisike kaijupp laevateel.
Merd sõita armastavate inimeste jaoks on aga esmatähtis see, et saaks hommikul paadiga merele ja õhtul eluga tagasi.
Suure rahaga võiks natuke suuremeelsust ka kaasas käia.
|
