|
Estragon on sihvakas, kuni meetrikõrguseks kasvav mitmeaastane maitsetaim,
kirjutab Pärnu Postimees. Tuntakse kahte estragoni vormi: vene estragon ja
prantsuse ehk saksa aromaatne estragon. Eestis on levinud peamiselt vene
estragon.
Lehed on estragonil kitsad ja tavaliselt tervete servadega. Õied on väikesed
ja kerakujulised, värvilt valkjaskollased, vähe silmatorkavad. Paljundatakse
seemnete või juurevõsudega.
Seemnetega paljundamisel tuleb taimed ette kasvatada. Taimed arenevad küllalt
aeglaselt. Avamaale saab estragonitaimed istutada mais-juunis.
Aias sobib estragon koos kasvama selliste taimedega, mida ta ei lämmataks ja
mis oleksid samasuguse kasvukõrgusega. Sobivad naabrid on putked (leeskputk,
mesiputk, kikkaputk).
Hea on estragoni kasvatada konteineris, mis hoiab taime kasvu kontrolli
all.
Kevadel esimeste soojade ilmade saabudes on estragonivõrsed varmad kasvama.
Sel ajal on nad väga mahlased ja sobivad suurepäraselt kevadistesse salatitesse
ning koos murulaugu või talisibulaga supiroheliseks.
Suvi läbi kuni sügiskülmadeni välja kogutakse estragoni noori lehti ja
võrseid. Pidev pügamine hoiab taime kasvu kontrolli all ja samal ajal soodustab
noorte lehtede ja võrsete kasvu.
Vana ja tunnustatud maitsetaimena kasutatakse estragoni lehti ja noori
võrseid munaroogades, kastmetes, seenetoitudes, kapsatoitudes, hautistes,
pajaroogades, teravates liharoogades. Vokiroogadele annab estragon eriliselt
huvitava maitse.
Estragoni võib toitudele lisada juba valmistamise alguses. Seda kasutatakse
ka kurkide marineerimisel ja hapendamisel. Levinud maitsetaim maitseäädika
valmistamisel.
Kevadine räimevorm
1 kg värsket räime, maitse järgi soola ja valget pipart, 1 porrulauk, 1,5 spl
mahedat sinepit, 200 ml rõõska koort, 2 tl hakitud värsket estragoni, vormi
määrimiseks võid või heamaitselist õli.
Fileeritud räimed maitsestada soola ja pipraga ning laduda ahjuvormi vaheliti
väheke läbipraetud porrurõngaste ja värske hakitud estragoniga.
|
