Reis

Kolm aastat tagasi tulid Rootsi eraisikud Eesti turule julge ja siinmail ebatavalise äriplaaniga, pakkudes eestlastele võimalust panna oma maja, suvila või korter suvepuhkuste tipp-perioodiks raha teenima. Esialgu kõhklusi ja isegi teatava umbusuga vastu võetud ettepanek on aga ajapikku inimestele meeldima hakanud ning kuna huvi kogu Baltikumi regiooni, sh Eesti vastu on jätkuvalt tõusuteel, ei ole ka klientidest puudus.

Suvilavahetusfirma Baltcott üks asutajaid ja omanikke rootslane Mikael Gerbjörn on eeloleva suve suhtes optimistlik. Ta ütleb, et kolme aastaga on firma kenasti arenenud, sest eestlased on võimalustega palju paremini kursis, on ise rohkem ilmas ringi liikunud ja elujärg lubab juba mingi osa oma jõude- või vähehõivatud kinnisvarast rahateenimise eesmärgil välja üürida. Gerbjörn märgib, et erinevalt eestlastest suvila-, maja- või korterirentnikest, kes soovivad suvise puhkuse ajal üürilepingut kuuks või paariks, jätab välisturistide majutamine alati võimaluse ka ise oma kenas suvekodus või rannarajooni korteris suve nautida.

VIIMASED KOMMENTAARID vastupidi Mina üürin küll välja  oma suvemaja, kus ma  viibin võib-olla ise 3  korda aastas nädala  lõppudel. Olen... Venemaaga Kas Venemaaga tehakse  ka sarnast äri? Et  nemad siia.või nii. Teised kommentaarid

«Valdav osa meie klientidest otsib puhkamisvõimalust siiski suvel, nädalaks või kaheks. Teenus, mida me vahendame, on lihtne: kui pere ise oma kenasid eluruume ei kasuta, saab ta Baltcotti vahendusel need üürile anda Eestit külastatavatele välisturistidele. Ning kui inimene ei soovi ise kogu selles protsessis osaleda, ei taha reklaamikulusid, kuid ometi ihkab turvalisust ja selgust, ulatame meie talle abikäe,» selgitab Gerbjörn teenuse lihtsaid põhimõtteid.
 
Külastaja ootab privaatsust

Asi, mis enamikule eestlastest üsna võõras ja veidi ka ebakindlust sisendab, on tõsiasi, et oma korter, maja või suvila jäetakse privaatselt üüriliste käsutusse. «Kindlasti ei tahaks keegi meistki puhkusel olles kellegagi kööki või vannituba jagada,» ütleb firma esindaja Eestis Aive Vesterinen, kuid lisab, et kui majas on näiteks kaks sissepääsu või koguni teine maja sama hoovi peal, võib omanik ka ise samal ajal kodus olla. Firma Baltcott pakub majutusteenust aasta ringi, ning aina enam otsitakse ka mõnusaid suusapuhkuse võimalusi. «Kuigi nõudmist juba on, teeb asja keeruliseks see, et enamasti on siinsed suvilad ehitatud nii, et seal on talvel ebamugav ja külm. Samuti võib Vesterineni sõnul täheldada huvi suurenemist ka Süda-Eestis, metsade ja järvede keskel asuvates kaunites maakohtades. Transpordiprobleemi nõnda puhkavatel turistidel reeglina pole, ütleb Vesterinen, sest enamik tuleb Eestisse kas oma autoga või võtab rendiauto kohapealt.

Eriline nõudlus on aga siiski Eesti suviste hittpaikade, saarte, Pärnu ja Haapsalu, aga Otepää puhkevõimaluste järele. Suurima osa puhkajaist moodustavad Baltcotti kogemuste järgi soomlased ja rootslased, kuid järjest kasvab huvi ka teiste lähemalt ja kaugelt pärit riikide kodanike seas. «Me ise arvame, et see on ka eestlastele huvitav kokkupuude teiste kultuuride ja inimestega, ja miks ei võiks sellest hiljem välja kasvada perekondlik sõprus või läbikäimine?» ütleb Gerbjörn.

Kord ja puhtus olgu majas

Maja, korteri või suvila, mis välismaalastele üürile antakse, vaatab firma esindaja alati hoolikalt üle ja paneb väga täpselt kirja, missugused mugavused ja võimalused seal on. «Kirja pannakse kõik, alates kohvimasina olemasolust kuni selleni, millised on voodid, kas on olemas saun ja aed – sõnaga kõik, mis klienti võiks huvitada. Kuna firmal on olemas kodulehekülg, tehakse ka palju pilte,» ütleb Vesterinen. Ta rõhutab samas, et selle eesmärk ei ole mitte ühtegi majapidamist arvustada või inspekteerida, vaid anda kliendile võimalikult täpne ülevaade teda ees ootavatest tingimustest. «Samas on just selline kodumajutus ideaalne võimalus inimesele, kes ei soovi tegeleda ettevõtlusega, end registreerida turismitaluks vms,» toob Vesterinen välja mitu plussi.  

Kogu olemasolev info pannakse üles Baltcotti koduleheküljele ja omanik võib jääda rahulikult ootama külalisi, kelle leidmine on juba firma mure. Internetiportaali kaudu käib ka majutuspaikade broneerimine, mille kohta firma saadab iga kuu omanikele garantiikirja, kus täpselt kirjas, mitmeks päevaks ja mitmele inimesele elamine üürile on antud.

«Firmaga on rentijal kasulik lepingusuhetes olla mitmel põhjusel: ta ei pea muretsema reklaami, klientide saamise ega tasumise eest, sest ka raha laekumise garanteerib firma. «Me tasume omanikule planeeritud tulu ka juhul, kui üürilised mingil põhjusel kohale ei ilmu,» toob Gerbjörn näite firmapoolsest toest. «Vahel tuleb ette ka n-ö viimase hetke tellimusi, siis võtame omanikuga otse ühendust ja küsime, kas tal sobiks külalisi vastu võtta. Oleme oma klientidega tihedates suhetes ja nad võivad firma poole pöörduda kõigi asjasse puutuvate küsimuste puhul,» sõnab firma juht Gerbjörni.

Harjumisaeg on möödas

Omanike sõnul on neile inimeste emotsionaalse barjääri olemasolu mõistetav: kuidas sa ikka lased võõrad inimesed oma koju. Kuid kogemused kinnitavad, et inimesed, kes sellist puhkevõimalust eelistavad ja otsivad, on reeglina väga korralikud pereinimesed, kes ka ise oma kodumaal nõnda külalisi oma kodus majutavad. Palju on lastega peresid ja sügavama kultuurihuviga inimesi, kes soovivad rohkem teada ka kohaliku kultuuri ja inimeste kohta ning otsivad lahedamaid, mugavamaid ja teistsuguseid  tingimusi, kui pakutakse hotellides.  

> Loe edasi